Viik pöördus Kruuda võiduks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Karl Kruuda sai Soomes napimast napima võidu.
Karl Kruuda sai Soomes napimast napima võidu. Foto: Karli Saul

«Õhtul võtsin stopperi kätte ja proovisin seda ühe sekundi peal kinni saada – lihtne see pole. Metsas suurtel kiirustel sõitvad autod lõpetasid aga täpselt ühe ajaga. Ma küll võitsin, kuid päris õige võit see pole. Nagu jalgpall, kus mängid 90 minutit viiki ja lõpuks võidad penaltite abil,» rääkis Soome autoralli meistrivõistluste etapil erakordselt napi võidu saanud Karl Kruuda.

Tegelikult rippus Kruuda võit juuksekarva otsas. Taibanuks ta sekundikümnendiku võrra hiljem, et ralli viimasele kiiruskatsele valitud tempo võib olla liiga aeglane, jäänuks ta finišis kaotajaks. Sest ralli kokkuvõttes sai ta Juha Saloga kümnendiku pealt võrdse aja, Ari Vihavainenit edestas ta aga vaid 0,9 sekundiga. Kruuda kuulutati võitjaks, kuna võrreldes Saloga oli ta ralli esimesel kiiruskatsel kiirem. Ka see vahe oli napimast napim – kõigest 0,5 sekundit!

«Viimasele kiiruskatsele minnes olid meie jaoks kõige olulisemad oma klassi punktid. Juhtisime Vihavaineni ees seitsme sekundiga – arvestades kiireid teid oli seda päris palju ja seepärast otsustasime sõita rahulikult, et mõne rumala eksimuse pärast ei kaotaks punkte. Poolel maal sain aga aru, et sellest kiirusest ei pruugi võiduks piisata,» kirjeldas Kruuda viimase kiiruskatse sündmusi. «Pärast taipasin, et oleks võinud varem hakata vajutama.» Lisaks oma klassi võidule saadud üldvõit oli koos kaardilugeja Martin Järveojaga sõitnud mehele boonuseks.

Kruuda pole siiski esimene eestlane, kes nii napilt ralli võitnud. 1997. aastal sõidetud Tallinna rallil lõpetasid Ivar Raidam ja Riho Parts samuti võrdse tulemusega ja toona sai tänu esimese kiiruskatse võidule esikoha Raidam.

Kruuda sõitis Soomes Ford Fiesta Super-2000 autoga. Just selle masina roolis tunneb ta end väga mugavalt ja suudab vastavalt vajadusele tempot sättida. «Tegelikult kontrollisime kogu võistlust. Meie jaoks oli oluline edestada klassi liidrit Jarkko Nikarat, kuid tema närvid pidasid vastu ainult kaks kiiruskatset,» sõnas Kruuda, kes kerkis enne viimast etappi Soome meistrivõistluste liidriks. Vihavainen kaotab talle 15,5 ja Nikara 19 punkti.

Viimane etapp sõidetakse septembris ning enne seda Kruuda ilmselt kusagil ei võistle. MM-sarjas teeb ta selle hooaja kaks viimast võistlust Hispaanias ja Suurbritannias. WRC2-klassis on ta praegu neljas.

Super-2000, R5 ja vanemate WRC-autode ühisklassis liidrikohta hoidev Kruuda pole aga ainus eestlane, kes Soome meistrivõistlustel oma klassis juhib. N-rühma masinate hulgas kerkis Turu ralli järel liidriks seekord oma klassi teise koha saanud Kaspar Koitla.

«Kuna meil tekkisid probleemid tuledega, kaotasime palju aega, kuid kokkuvõttes oli tulemus meie jaoks hea,» vahendas rally.ee Koitla sõnu. «Nüüd on meil uus eesmärk – võita viimane etapp Tamperes!»
-----------------------------------------------

Ott Tänak aitas DMACKil rehve arendada

Eesti parim rallimees Ott Tänak lõpetas Tšehhis peetud ERC-sarja asfaldiralli 7. kohaga. Võidu napsanud kohalikule kihutajale Vaclav Pehcile kaotas ta 2.41,5.

Ford Fiesta R5 autoga sõitnud Tänaku ja tema kaardilugeja Raigo Mõlderi ülesandeks oli testida DMACK rehve, et aidata sellega kaasa korralike asfaldirallideks mõeldud rehvide väljatöötamisele. «Meie eesmärk on testida erinevaid rehve ja ralli lõpuks valida neist parim, millega edasi töötada,» sõnas Tänak enne starti.

Ilmselgelt polnud mõned rehvisegud rallisõiduks sobivad. Näiteks reede õhtul sõidetud esimesel kiiruskatsel kaotas ta 10 kilomeetriga võitjale 17,1 sekundit ning Tänak nentis, et rehvid muutusid pehmeks ja auto libises väga palju.

Laupäeval oli lisaks rehvidele probleeme ka piduritega ning rahulolu tundis ta vaid kahest viimasest kiiruskatset. Päris esimeste tempos ei püsinud Tänak ka pühapäeval, ent talle püstitatud ülesanded said täidetud.

Tagasi üles