Iga nelja aasta järel toimuv laskmise MM on selle ala harrastajatele suursündmus.
Voronovast, karikast ja neiust
2. september 2014, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala pärast algaval laskmise MMil lähevad Eesti täpsuskütid Rio de Janeiro olümpiapääsmeid hankima ja ajalugu tegema. Üle kolmveerand sajandi läheb suurekaliibrilise vabapüssi meeskond võitlema legendaarse Argentina karika nimel, mis toodi Eestisse 1937 ja 1939 ja mille Nõukogude Liit tahtis pihta panna, ning esmakordselt osaleb tiitlivõistlustel meie naisjahilaskur, kes juunioride klassis kohalikele noorhärradele tuule alla teeb.
Iga nelja aasta järel toimuv laskmise MM on ala harrastajatele suursündmus, kuid laiemale publikule mitte. Samas võib iga asja enda jaoks põnevaks teha, kui teada, mida jälgida ning kellele pöialt hoida. Siinkohal mõningaid märkmeid Hispaanias Granadas algava MMi eel.
• Sõjaeelsel ajal olid Eesti püssilaskjad maailma parimad ning võitsid kahel korral vabapüssi 300 m distantsi meeskonnavõistluse võitjale määratud igavesti rändava Argentina karika. Kui algas Teine maailmasõda, jäi karikas selle valdajale ehk Eestisse. Rahu saabudes tahtis Rahvusvaheline Laskespordi Föderatsioon suursugust trofeed tagasi, kuid see oli juba vaikselt Moskvasse nihverdatud ning Nõukogude Liit ei tahtnud kuidagi sellest loobuda. Viiekümnendail seati punariigi laskjad aga fakti ette: kui karikat ei tagastata, MMile ei pääse. Nii hakkas 30 kilo kaaluv auhind taas rändama.
Paraku polnud taasiseseisvumise järel Eesti püssimeestel võimalust karika eest võidelda sel lihtsal põhjusel, et sedavõrd pikki tiiregi on siinmail vaid üks, Männikul ning puudusid konkurentsivõimelised suurekaliibrilised vabapüssid. Üks relv maksab 7000 eurot ning sportlastel ja alaliidul ei olnud nende soetamiseks raha. Nüüd on püssid viimaks tänu Kaitseliidu toele olemas ning Ain Muru, Meelis Kiisk ja Aivar Kuhi asuvad võistlustulle.
• Eesti naislaskurid said suurekaliibrilised püssid pisut enam kui aasta tagasi, harjutasid pisut ning võitsid mullusel EMil pronksi, kusjuures Anžela Voronova krooniti suisa maailmarekordilise tulemusega Euroopa meistriks. MMil sihitakse igatahes medalit ning tuntakse kahetsust, et parimale naiskonnale vägevat karikat ei anta.
Voronova selgitas, et suurekaliibrilises püssis pole muud erinevust, kui et tagasilöök on võimas, mistap nõrgukesed selle relvaga hakkama ei saa. Miks Eestimaa naised püssilaskmises meestest paremad on, Voronova öelda ei osanud, kuid oli valmis diskuteerima teemal, kumb sugupool tegelikult tugevam on.
• Olümpiakohti jagatakse sel MMil näpuotsaga, suurem osa pääsmeid mängitakse välja tuleva aasta EMil, Euroopa olümpial ning MK-etappidel. Siiski on just Voronoval suurim võimalus esimesena Eesti atleetidest lunastada pilet Rio de Janeirosse, sest sportpüssilaskjatest saavad olümpiakoha viis, õhupüssilaskjatest kuus parimat. Voronova on tänavu võistelnud kahel MK-etapil ja korra jõudnud finaali, saanud 5. koha.
Peagi 46-aastaseks saav Voronova tunnistas, et vanus – kui nägemine terav ja keha terve – tuleb laskjale vaid kasuks. «Kogemusi tuleb aina juurde. Asja tuleb võtta rahulikult, mitte aga mõelda paaniliselt, et võistled MMil.»
• Jahilaskjatest saavad olümpiakoha vaid medalistid, seega peavad Andrei Inešin kaarrajal ja Andres Kull kaevikrajal end ületama, kui tahavad kohe asjaga ühele poole saada.
Küll aga saabub Granadas ajalooline hetk, kui juunioride kaevikrajal asub starti Eesti esimene naisjahilaskur tiitlivõistlustel – Cassandra Krass. Neiu võttis relva kätte poolteist aastat tagasi ning areneb mühinal. Kuna Eesti meistrivõistlustel jahilaskmises naistele eraldi medaleid välja ei anta, pidi Krass võistlema meestega – ta võitis veenva ülekaaluga.
---------------------------------------------
Oleski pikk tee ja rekordid
Mullusel EMil juunioride klassis kulla, hõbeda ja pronksi võitnud püstolilaskja Peeter Olesk võistleb tänavusest täiskasvanute seas. Müncheni MK-etapil püstitas ta olümpiakiirlaskmises 577 silmaga uue Eesti rekordi ja sai 9. koha.
«Tasapisi arenen,» oli Olesk tagasihoidlik. «Tipuni on pikk tee minna, aga küll ma kunagi kohale jõuan. Kui MMil oma rekordeid parandaks – saaks nii kiirlaskmises kui standardpüstoli harjutuses kirja 580 silma –, oleksin rahul. Paraku saavad MMil olümpiakoha vaid kaks esimest, seega suuri lootusi ei hellita, proovin järgmise aasta MK-etappide kaudu Riosse pääseda. Laskmises on tulemus, millega võib üht-teist korda saata, ette teada. Kiirlaskmises saad finaalikoha 583–584 silmaga, ole vaid mees ja tee ära.» PM