Tammert jagab end EMil kahe rolli vahel

Taavi Peetre (esiplaanil) kuulab, mida Aleksander Tammertil talle öelda on. Foto: Toomas Huik

Tiitlivõistlusel osalemine kuulub alates 1995. aastast kettaheitja Aleksander Tammerti suvise rutiini hulka. Tänavu saab see lõhutud – peale võistlemise peab ta leidma aega ja energiat juhendada ka kuulitõukajat Taavi Peetret.

Tammerti sõnul on ta harjumatu olukorra peale mõelnud, ent ületamatut probleemi ta ei näe – mõlemat meest toetab tema enda vana abiline Aarne Paats. Pealegi polevat vanameister ise sellises vormis, et võiks Barcelonas medalit püüda, ning see lubab tavaliselt vaid oma tegemistele keskenduma harjunud mehel rahulikuma südamega Peetre tegutsemist suunata.

Suure tõenäosusega ei saa tiitlivõistlustelt kaks pronksi võitnud Tammert kaela isegi treeneri akrediteeringut, vaid on Euroopa alaliidu silmis tavaline sportlane. Samas ei tahtnud ta kumbagi rolli teisest tähtsamaks seada.

«Soovin väga, et Peetre pääseks edasi ning ma ise jõuaks samuti lõppvõistlusele,» sõnas Tammert. «See tekitaks võimaluse, et esimest korda on lõppvõistlusel kolm Eesti kettaheitjat.» Ülikogenud atleedi sõnul on ülesanne kõige keerulisem just talle endale – Märt Israel on tänavu näidanud väga head klassi, Gerd Kanter võitleb aga meistritiitli eest.  

Tänavusel hooajal ongi Tammert olnud edukam treeneri kui sportlasena. Pöördega tehnikale üle läinud Peetre on saavutanud 20 meetri joonel kvaliteeti näitava stabiilsuse. Pealegi on kuulimees väitnud, et võistlus õnnestub paremini just siis, kui Tammert on samuti kohal. Meeste vahel näib olevat hea klapp.

«Kuldliiga etapil Viljandis võtsime kolme esimest katset kui eelvõistlust ning kuul lendas üle 20 meetri. See näitab, et Peetre võib EMil edukalt esineda,» mõtiskles Tammert.

Eile õhtul sõitsid mõlemad vägilased Tartusse treeningulaagrisse. Kogenud kettahunt Tammert teab, et koduses miljöös pole võimalik tiitlivõistluseks häirimatult valmistuda – Tallinnas olevat Peetre järele suur nõudmine, pealegi sirgub kuulitõukaja peres väike laps. «See kõik segab valmistumist,» märkis Tammert.

Peetre pole veel kunagi tiitlivõistlustel kvalifikatsiooniringist läbi murdnud. Tammerti sõnul pole nad sellel teemal veel kuigi palju rääkinud, kuid viimases treeningulaagris kavatseb ta noore kolleegiga nendel teemadel vestelda.

«Taavil on vaja eelvõistluste needusest läbi murda, kuid see pole sugugi kerge ülesanne,» tõdes Tammert, ent lisas samas: «Loodetavasti ei hakka ta eelvõistlusel pingeid kruvima ning suudab esimese tõukega asja ära teha. Staadionikatla kuumuses pole hea liiga kaua viibida.»  

Treeningulaagriteski sportlasi abistanud Paatsi olemasolu võimaldab Tammertil teha suuremaid kompromisse. Kuigi kuulitõuke eelvõistlus on päev varem kui kettameeste jõuproov, ei pea Tammert varem kohale sõitma.

«Paats sõidab koos Peetrega, mina järgnen neile järgmisel päeval,» kirjeldas Tammert logistilist plaani. «Saabumispäeval ei pea Peetre midagi tegema, kui mina tulen, siis teeme soojendava treeningu.»

Tegelikult kahtles Tammert pikalt, kas tasub üldse sportlasena Barcelonasse sõita. Hooaja esimeses pooles ei tahtnud ketas kuidagi lennata ning võistlemist ei saatnud eriline hasart.

Muutus toimus möödunud pühapäeval Eesti meistrivõistlustel, kui Tammert heitis keerulistes oludes 62.75 ja napsas juba sama hästi kui Israeli kaelas rippunud kulla. Emotsionaalselt andis see heide Tammertile jõudu tippvõistlusele sõita.

Kuid lisaks kahele rollile leidub Tammertis veelgi erilist – Barcelona EM on talle juba 16. tiitlivõistlus. Neist kümnel on ta jõudnud lõppvõistluse 12 parema hulka ning tema auhinnakapis on pronksmedalid Ateena olümpialt ja Göteborgi EMilt.