Unustatud Balta ja olümpiavõitu tähistav lennureis

Ksenija Balta ja tema elukaaslasest treener Andrei Nazarov uurivad kaardilt, millist teed pidi pääseb lennujaamast hotelli, kus peatub Eesti koondis. Foto: Mihkel Maripuu

Eile lõuna paiku Barcelona lennujaamast olümpiastaadioni poole sõites istusid ajakirjanike bussis kõrvuti prantslane ja venelane ning puist inglise keelt kasutades üritasid loetleda oma riikide suurimaid medalilootusi. Üsna kiiresti jõudis jutt naiste kaugushüppeni ning venelane ei näinud muud võimalust, kui võit peab kindlasti tulema tema kaasmaalasele.

Kui prantslane küsis, kas tänavu üle seitsme meetri hüpanud venelannadel Olga Kutšenkol ja Ljudmilla Koltšanoval on ka tõsiseid konkurente, rääkis venelane midagi valgevenelannast Anastassia Mirontšikust ja Portugali esindajast Naide Gomesest, kuid ei maininud kordagi meie Ksenija Baltat.
Ilmselt polnud tal meeles, kes poolteist aastat tagasi kõik konkurendid kotti pistis.
Kuid mullu Euroopa sisemeistriks kroonitud Balta on juba Barcelonas kohal ning nädalapäevad tagasi Eesti meistrivõistlustel hüpatud 6.80 lubab teda asetada kõige tõsisemate medalinõudlejate nimekirja. Homsel eelvõistlusel osalejate nimekirju sirvides on näha, et tänavuste tulemuste arvestuses jagab ta viiendat-kuuendat kohta.

Eile varahommikul startis Balta koos treeneri Andrei Nazaroviga 1992. aasta olümpialinna. Eesti sportlaste esimeses kolonnis võtsid koos temaga sama tee ette 400 m tõkkejooksja Aar­ne Nirk ning kolmikhüppajad Igor Sjunin ja Jaanus Uudmäe. Pisut hiljem ning hoopis teise lennuga startis viimase isa ja treener Jaak Uudmäe.

Eesti Kergejõustikuliit hankis papa Uudmäele küll treeneri akrediteeringu, ent sõidu ja elamise eest pidi ta ise tasuma. Nii tähistaski eile täpselt 30 aastat tagasi Moskva olümpiavõitjaks tulnud mees oma kunagist hiigelsaavutust, sõites poja võistlusele.