Eesti meistrivõistluste etapiks olnud Tartu ralli kiiruskatsete keskmine kiirus ületas lubatud piiri suurelt.
Hullumeelne kiirus viis eksimusteni
15. september 2014, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoralli MM-sarjas on reegel, et kiiruskatse keskmine kiirus ei tohi küündida üle 130 km/h. Suurema kiiruse korral muutub niigi ohtlik spordiala juba liiga ohtlikuks. Samad nõudmised kehtivad ka ERC-sarjas ja muudelgi rahvusvahelise autospordiliidu egiidi all toimuvatel kihutamistel. Reedel ja laupäeval sõidetud Tartu rallil tõusis aga enamikul – kaheksast viiel – kiiruskatsetel keskmine kiirus kaugele üle piiri.
Võib-olla peitub just selles faktis põhjus, miks seekordne võistlus paistis silma eriti lennukate teelt väljasõitudega. Kõrvaltvaatajate silmis kõige hirmuäratavama õhulennu tegi Eesti üks kiireimaid rallimehi Egon Kaur. Pikale sirgele järgnenud vasakkurvi läbides oli tema ja kaardilugeja Erik Lepiksoni auto kiirus liiga suur. Masin paiskus kraavi ja sealt kõrge kaarega õhku ning rullus mitu tiiru üle katuse. Mehed jäid küll terveks, kuid auto muutus hetkega rusuhunnikuks.
«Ilmselt oli kiirus liiga suur ja ka legendis sai kurv märgitud veidike valesti,» tunnistas Kaur. «Kui aga enamik kiiruskatsest tuleb sõita mööda sirget teed täisgaasiga, siis ongi üksikud kurvid need ainsad kohad, kus saab konkurentidega võrreldes aega võita. Kiireid lõike oli seekord liiga palju.» Ühel kiiruskatsel oli keskmine kiirus koguni 145 km/h!
Eile õhtuks polnud Kaur veel oma auto jäänuseid suure põhjalikkusega uurinud ja seepärast ei osanud ta öelda, kas masinat on mõtet veel taastada. Küll aga pidi ta tänama õnne, et oli enne Tartu rallile minekut vormistanud autole kindlustuse. «Auto oli müügis, seepärast pidin selle enne starti minekut kindlustama,» rääkis Kaur. Müügiplaanid jäävad seekord katki, seda, kas autot hakatakse veel taastama või mitte, otsustab kindlustus.
Tavapärases olukorras tähendanuks nii suur avarii rallimehele ränka väljaminekut. Nimelt pole ralliauto kindlustamine kõrgete tariifide tõttu päris igapäevane tegevus. Näiteks rallimaailmas väga levinud masina rentimise korral eelistavad rallimehed maksta tagatisraha ja kui auto jääb terveks, saavad nad summa tagasi. Kindlustusfirmat kasutades on aga raha igal juhul läinud. Kaur on ise oma auto omanik ja seepärast võttis tavaliselt riski enda õlule.
Tegelikult oli Kaur veel mõni nädal tagasi arvamusel, et sellel hooajal ta enam starti ei lähe. Mitmed äpardused olid röövinud võimaluse võidelda Eesti meistrivõistlustel kõrgete kohtade eest ning rahaline seis polnud ka kiita. Lätis sõidetud eelmine Eesti meistrivõistluste etapp jäi juba vahele.
«Tartusse tuli kokku väga ühtlane ja tugev seltskond ning seepärast arvasid ka mõned sponsorid, et võiks selle ralli ikka kaasa teha. See oli suhteliselt viimase hetke otsus,» rääkis Kaur ja lisas, et õnnetule lõpule vaatamata ei kahetse ta oma otsust. «Selliste asjadega peab rallisõidus arvestama, seepärast pole mõtet kahetseda. Tõsi, nii suurt avariid pole mul veel kunagi olnud, aga ma ei usu, et sõitmise isu on nüüd kadunud.» Oktoobris Saaremaal sõidetaval koduse sarja viimasel etapil startimisse ta aga seekord ei usu.
Eesti Autospordiliidu peasekretäri Margus Kiivri sõnul oli Tartu ralli rada alaliidu rallikomitee poolt kinnitatud. «Teadsime, et ralli tuleb kiire, kuid keskmisi kiirusi ei saa teada enne, kui võistlus käib,» selgitas ta. «Võib-olla tõesti tulnuks mõnesse kohta šikaanid paigutada ja sellega kiirust piirama. Samas tehti ka operatiivselt muudatusi: 6. kiiruskatse muudeti kahe esimese kilomeetri võrra lühemaks, sest oli selge, et seal läinuks hoog ohtlikult suureks.»
Tartu ralli on Eesti kalendris uus üritus ja rallide korraldajate ringis on uus mees ka ralli direktor Andrus Sõna. Võimalik, et see oli põhjus, miks lisaks liiga suurele kiirusele lõigati näppu ka linnakatse raja piiramisega – sõitjad said liialt vabalt üle haljasala lõigata. Lisaks jäid ajavõtusüsteemi probleemide tõttu ära kaks esimest kiiruskatset.
Ralli üldvõidu pärast pidasid põneva heitluse venelane Aleksei Lukjanuk ja Siim Plangi. Kolmel kiiruskatsel said mehed võrdse tulemuse, kuid lõpuks oli Lukjanuk siiski 9,9 sekundit kiirem. Kolmanda koha sai Rainer Aus, kes kaotas võitjale juba 30,1 sekundit.
«Tegelikult olen rohkem kui rahul. Ei tulnud üldse sellist tulemust siia sõitma ja lõpptulemus, ainult 9,9 sekundit esimesest kohast…» sõnas Plangi ERRile antud intervjuus.
Tartu ralli
1. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Arnautov (Mitsubishi), 2. Siim Plangi / Marek Sarapuu (Mitsubishi) +9,9, 3. Rainer Aus / Simo Koskinen (Mitsubishi) +30,1, 4. Markus Abram / Rein Jõessar (Mitsubishi) +1.00,4, 5. Ranno Bundsen / Robert Loštšenikov (Mitsubishi) +2.29,5, 6. Toomas Vask / Taaniel Tigas (BMW) +2.33,0.