Kergejõustikuliidu president: Bernatski protsessi retoorika eksis õigusriigi põhimõtete vastu

Erich Teigamägi (keskel). Foto: Liis Treimann

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi avaldas mõned päevad tagasi alaliidu kodulehel oma seisukoha mõni aeg tagasi lahenduse leidnud dopinguarst Vitali Bernatski süüdistuste uurimise kohta ning leidis, et uurimisprotsessis eksiti õigusriigi põhimõtete vastu.

Teigamägi seisukoht:

Mõni nädal tagasi jõudis lõpuni ligi aasta kõrgendatud tähelepanu all olnud  «Bernatski juhtumi» uurimine.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja Eesti Antidopingu Sihtasutuse poolt loodud komisjon nentis pika ja põhjaliku uurimise järel oma lõppraportis, et kellegi süüd dopingureeglite rikkumisel ei tuvastatud. Tõendeid uurimise all olnud isikute süü tõendamiseks ega ümberlükkamiseks ei leitud. Selle põhjal otsustas EOK, et pikalt vindunud uurimist pole võimalik ega mõistlik jätkata.

Raporti kokkuvõttes esitati hulga tõdemusi ja järeldusi. Komisjon viitab Eesti Vabariigi seaduste puudulikkusele võitluses dopinguga.. Loodetavasti saab keelatud ainete ja meetodite vastane võitlus lähitulevikus uue seadusandluse näol tuge juurde.

Mõned asjad jäävad komisjoni töö ja järeldustega seoses kahjuks kripeldama. Esiteks tõsiasi, et kogu protsessi läbiv retoorika eksis elementaarsete õigusriigi põhimõtete vastu – ei ole õige nõuda süütuse tõestamist, kui tegelikult tuleb tõestada süüd. Samuti ei tohi kedagi ilma reaalsete tõenditeta süüdi mõista – ei otseselt ega kaudselt.

Komisjoni raportit analüüsides  ja seal kirjeldatut spordi lähiajalooga kõrvutades tekkis korduvalt küsimus, kas komisjonile nime andnud peaisiku tunnistused on ajaliselt ja isikuliselt korrektsed – aja möödumine ja muud asjaolud võivad lüüa mälestustele oma pitseri. Afääri uurimisraport ei andnud täit kindlust, et infot oleks analüüsitud selle nurga alt, kui suur osa väidetest on  tõde ja milline osa võib olla ajas unustatud või teisiti tõlgendatud.

Teiseks, komisjoni töö kokkuvõtet oodates oli lootus, et raport annab kasvõi osalise vastuse küsimusele, kuidas mõne järgmise sarnase juhtumi puhul, kui uurimine puudutab erinevaid inimesi ja erinevaid olukordi, võimalik, et ka erinevaid süüdimõistvaid või süütuks nimetavaid otsuseid, oskab Eesti spordi juhtimise masinavärk kaitsta nende inimeste au ja mainet, kelle suhtes süüdistused ei leia tõendamist, aga kelle nimed on hoolimatu käitumise tõttu avalikkuses kõlanud ja seetõttu määritud.

Alaliidu juhina, kes on pidanud kokku puutuma mitme dopingujuhtumiga, meenub peamine informatsiooni jagamise reegel tõestatud positiivse dopinguproovi puhul – enne süüdi mõistmist ja karistuse välja kuulutamist tohib juhtumit puudutavaid andmeid avaldada üksnes süüdistatava enda loal, mitte kellegi suval. Süü tõestamise järel käsitletakse juhtumit täie karmusega ja see igal juhul avalikustatakse – kuid veelkord tuleb rõhutada, et selleks peab dopingusüü olema tõendatud. Meenutame, et nn Bernatski juhtumis ei avastatud positiivseid dopinguproove ega leitud muid ammendavaid tõendeid dopingureeglite rikkumise kohta.

Antud juhtumist, mille tagajärjed võivad  Eesti spordielu mõjutada veel kaua, on paljudel õppida. Aeg näitab, kas õppust ka võetakse või soovitakse võtta.