Stipendiumi võib maksta, aga tulemust nõuda mitte

Eesti parim suusasprinter Peeter Kümmel (esiplaanil) võib saada alaliidult stipendiumi, kuid kohustust osaleda koondise treeningul tal pole. Andrus Veerpalu juhendamisel harjutab ta täiesti vabast tahtest. Foto: Margus Ansu

Meeskonnaspordiga tegelejad on stipendiumite maksmise keerukas maailmas ebavõrdsesse seisu jäänud.   

Vahepeal võis tõesti jääda mulje, et sportlastele stipendiumite maksmine on keelatud – tegelikult see päris nii ikka ei ole,» lausus Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär Siim Sukles. Tõepoolest – kuigi kogu see aasta on spordiringkondades keenud pahameel selle üle, et maksuameti stipendiumite kallale minek on kogu Eesti spordi pea peale keeranud, selgub, et nii alaliidud kui ka mõned klubid on leidnud tee, kuidas sportlasi stipendiumite abil edasi toetada.

Mängureeglid on tegelikult lihtsad: treeneri, abipersonali ja sportlase tööpanuse eest tuleb maksta palka ja koos sellega ka kõik maksud. Stipendiume võib aga maksta sportlastele enesearendamise ja taseme tõstmise toetuseks. Mis on aga üks ja mis teine, see on suuresti tõlgendamise küsimus. Kuid just tõlgendamine on seadnud Eesti spordis üksikalad ja meeskonnaspordi justkui erinevasse seisu ning külvanud spordiinimeste seas palju segadust.

Suusaliidu kodulehel ripub teisipäeval ilmunud kuulutus, kus alaliit pakub võimalust kandideerida pikamaasuusatamise ettevalmistuse ja eduka esinemise tagamiseks mõeldud stipendiumile. Suusaliidu peasekretäri Jaak Mae sõnul on samalaadseid konkursse korraldatud tänavu ka varem.

«Üksik sportlane, kes treenib omaette ja kellele pole ette antud kellaaega ja kohta, kus seda teha, ning puudub kohustus saavutada võistlustel teatud tulemusi, harjutab sisuliselt oma vabast ajast ning tegeleb enese täiendamise ja arendamisega. Sellise tegevuse eest on stipendiumi maksmine lubatud,» selgitas Mae.

Suusaliit riskib

Sama meelt on ka maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe. «Viidatud stipendiumikonkurss ongi klassikaline stipendium,» märkis ta. «Esitatud info järgi ei nõuta stipendiaadilt mingit vastusooritust. Stipendium antakse tema arendamiseks ning andja ja saaja vahel ei teki töösuhet, kus üks pool annab korraldusi ja jälgib nende täitmist.»

Liivamäe pakutud definitsiooni järgi tegeleb suusaliit väga riskantse rahakulutusega: stipendiumikonkursi võitnud sportlane võib treenida oma suva kohaselt – ta ei pea arvestama Eesti koondise juhtide plaanidega ega osalema näiteks maailmameistrivõistlustel või olümpial. Seega antakse sportlasele raha sisuliselt niisama, heas usus, et ehk ta on selle eest nõus võistlustel osalema.

Samasugust stipendiumite maksmise võimalust kasutab näiteks ka Eesti Kergejõustikuliit, aga ka teised üksikalade harrastamisega seotud spordialaliidud. Samas on maksuamet pannud käe ette meeskonnamängudes sportlastele palga asemel stipendiumi maksmisele.

Tegelikult jätab Liivamägi võimaluse ka võistkonnaspordiga tegelevatele alaliitudele ning siingi astub mängu tõlgendamine. «Kui korvpalliliit kuulutaks välja sarnase konkursi paljulubavale korvpallurile stipendiumi määramiseks ning stipendiaati ei seota omapoolsete tingimustega, siis saab ka seda stipendiumi maksuvabalt maksta. Seega puudub ebavõrdne kohtlemine erinevate spordialade vahel,» leidis Liivamägi.

Seega – kui sportlase ja stipendiumimaksja vahelises lepingus pole märgitud, kas ja kui palju peab korvpallur või võrkpallur treeningutel osalema, ning lisatud pole ka kohustus osaleda mängudel, peaks stipendiumi maksmine olema igati legaalne tegevus. Tõestada, et tegemist on varjatud kujul palgamaksmisega, oleks üsna keeruline.

Maksuametil hari punane

Kuid on ka teisi teid. Septembri alguses tuli Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhtkond välja ideega moodustada Tartu Rocki korvpallimeeskonna mängijatele stipendiumi maksmiseks sihtkapital. Klubi korvpallidivisjoni juhi Andres Ottender rääkis toona Tartu Postimehele, et on ju tore, kui meeskonna liikmed saavad lisaks palgale tasu veel kusagilt mujalt, näiteks stipendiumi – kõik see võimaldab neil paremini oma tegevusele keskenduda.  

Asjade selline käik ajas aga maksuameti inimestel harja punaseks ning nad tõmbasid tartlaste algatusele esialgu piduri peale. «Selline skeemide tegemine pole aktsepteeritav,» lausus maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe resoluutselt. Pärast maksuameti, klubi ja sihtkapitali vahelisi läbirääkimisi kohendati skeem seadustele vastavaks.

Klubi sõlmis mängijatega ikkagi töölepingud ning sihtkapitali kaudu saadav raha on lihtsalt lisatoetus. Nii nagu üksikalade esindajatelt, ei või ka siin nõuda korvpallurilt kindlatel kellaaegadel treenimist ja võistlustel osalemist. Vähemalt mitte ametlikus lepingus…