Pettunud Balta ei soovi lõppvõistlust vaadatagi

Medalilootustega Barcelonas toimuvatele kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustele sõitnud Ksenija Balta piirdus sarnaselt neli aastat tagasi toimunud Göteborgi EMiga ka nüüd eelvõistlusega. Foto: Mihkel Maripuu

Eile Barcelona staadionil juhtunu oli šokk – sportlasele, treenerile, tuhandete kilomeetrite tagant kohale sõitnud, aga ka kodumaal tööajast teleri vaatamiseks aega näpistanud fännidele… Kõigile, kellele Ksenija Balta tegemised midagi tähendavad.

Sellise tunde tekitamiseks polnud vaja muud kui kergejõustiku EMil osaleva Eesti koondise ühe liidri põrumist kaugushüppe eelvõistlusel. 6.53 ja 16. koht polnud need tulemused, mille järele nääpsuke naine Hispaaniasse sõitis.

Kui Balta hüppas esimesel katsel kaugelt paku tagant tõugates 6.34, polnud veel põhjust krahhi kahtlustada. Teise hüppega lisandus 19 sentimeetrit, ent arvestades korralikku paku tabamist, oli seda vähe. Kolmandal katsel lendas Balta kaugele üle kvalifikatsiooninormi tähistava joone, ent vankumatu kohtuniku käes tõusis punane lipp.

«Hüppe ajal ei saanud ma arugi, et üle astusin. Mõistsin, et lendasin kaugele, ning jõudsin juba mõelda, et uhh… aga siis nägin punast lippu. Käisin vaatasin pakku, olin pool pöida üle läinud,» kirjeldas Balta lootuste täielikku kustumist. Juba sellel hetkel oli selge, et 12 parema hulka ta ei mahu. «Tegelikult ei oska ma sellise võistluse peale midagi öeldagi – natuke halvasti tuli välja, pehmelt öeldes.»

Kuigi Balta on Euroopa sisemeister ja viimastel võistlustel ilmutanud head närvi, pole altminekud tema jaoks sugugi võõrad. «Midagi nii hullu juhtus viimati Pekingi olümpial, samuti Göteborgi EMil, kuid siis olin ma veel väga noor. Praegune pettumus on palju suurem,» tunnistas ta ning lisas, et ei hakka tänase lõppvõistluse jälgimisega oma närve rikkumagi. Konkurentide mõõduvõttu pealt vaadata oleks lihtsalt liiga ränk katsumus.

Balta sõnul pole võimalik kohe pärast võistlust juhtunust järeldusi teha, ent ühes on ta kindel: edaspidi tuleb kvalifikatsiooninorm täita esimese katsega. «Olen igal pool saanud edasi kolmanda katsega, selline asi tuleb ära lõpetada,» leidis ta. 

Kuid võistluse eel rääkis Balta samuti esimesel katsel normi täitmisest ning tema ja treener Andrei Nazarovi olekust õhkus enesekindlust. Nad küll viitasid eelvõistluse keerukusele, ent ühestki repliigist ei kumanud läbi kartust, et pääs lõppvõistlusele võib jääda suletuks.

Vastupidi – kõik olevat parimas korras. Tagantjärele analüüsides tekib paratamatult küsimus, kas enesekindlus polnud liiga suur. Balta ja Nazarov ei ütle seda otse, ent annavad oma jutuga mõista, et see pole võimatu.

Mõni tund pärast võistlust hakkavad esimesed emotsioonid lahtuma, kuid Nazarov ei leia Balta põrumisele ikkagi selgitust. «Nii vähe pole võimalik hüpata,» sõnas ta Eesti koondise elupaigaks oleva hotelli fuajees seistes.

Sportlane ja õpilane, eraelus elukaaslased, olid äsja saabunud lühikeselt jalutuskäigult hotelli naabruses. Mõlemad püüdsid jätta muljet, et midagi hullu pole juhtunud. Ent kohe pärast võistlust intervjuusid andnud Baltal tõmbusid silmad niiskeks, Nazarov aga mudis vestluse ajal oma näppe.
Nazarov püüdis Baltat katsete vahel aidata.

Nad rääkisid hüppetehnika detailidest, ent rahustavatel sõnadel ei näinud kumbki mõtet. Tagantjärele arvas treener, et pidanuks hoopis karjuma ja möllama – ehk olnuks sellest abi. «Ksenija oli võistluse ajal lihtsalt pehme,» nentis ta.

Balta käis Barcelonas võistlemas ka mõni nädal varem ning toonagi ei lennanud ta oma parimal tasemel. Hoovõturajal oleva Mondo kattega ei õnnestunud tal sinasõprust sobitada, õiget klappi ei tekkinud ka nüüd. Tingimuste kaela ei taha Balta aga oma kesist esitust ajada. «Rada oli väga hea, lihtsalt minul endal oli halb päev,» nentis ta. «Uskusin, et saan edasi, mul oli võimalus kaugele hüpata, kuid ma ei teinud seda. Kõik teised ju hüppasid.»    

Juhtunu kokkuvõtteks leidis Balta, et tegemist polnud tema esimese ega ilmselt ka viimase ebaõnnestunud võistlusega, kuid sellega elu ei lõppe. «Tuleb edasi pingutada ja hea vorm kodustel võistlustel realiseerida,» sõnas ta ning kinnitas, et pole loobunud plaanist osaleda EMil ka 200 m jooksus.

Kas äpardunud eelvõistlus röövis Baltalt medali? Sportlane ise ei taha seda öelda, ta ei taha isegi avalikustada, kas tuli mõtetes Barcelonasse medalit püüdma. «Head tulemust tahtsin küll teha – hüpata rohkem kui Eesti meistrivõistlustel,» tunnistas ta.