Tuttav Rock, otsiv Kalev ja ettearvamatu Tarvas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lauapalli eest võitlevad tartlane Janar Talts ja Tarva noor lätlane Roberts Stumbris. Olukorda jälgivad Kaspars Cipruss ja Tanel Kurbas.
Lauapalli eest võitlevad tartlane Janar Talts ja Tarva noor lätlane Roberts Stumbris. Olukorda jälgivad Kaspars Cipruss ja Tanel Kurbas. Foto: Tairo Lutter

Eesti kolm tugevaimat korvpalliklubi osalesid nädalavahetusel sõprusturniiril Rakveres. Tartu Rock alistas finaalis 73:63 Kalev/Cramo, kolmas koht kuulus Tarvale, kes sai 93:87 jagu Kotkast. Kuigi meeskonnad teevad kokkumängus alles esimesi samme, andsid need mängud tiimidest esialgse pildi.  

Rock ei ole võrreldes mullusega kuigi palju muutunud ning vähemalt hooaja alguses annab see neile Kalevi ja Tarvaga võrreldes väikese eelise. Kõik liinid on paigas ja nüüd pole muud kui treeningutele pihta anda.

Leedulase Augustas Peciukeviciuse ja Tanel Soku tasemes mängujuhina pole kahtlust. Gert Dorbek ja Tanel Kurbas number kahtedena on ka teada tasemega. Kui lisada uskumatu vanameister Valmo Kriisa – reedel tabas 40-aastane mees kuus (!) kolmest –, ongi minutid jagatud.

Korvi all on samuti soliidne kolmik: Janar Talts, Joosep Toome ja Karolis Petrukonis. Leedulane on pisut aeglane ja kohmakas ning teeb liiga kergelt vigu, kuid eurosarjale mõeldes on selline kuju tartlastele väga vajalik. Oma roll on pikkade rotatsioonis ka Timo Eichfussil, kuid paistab, et sellega ka kõik piirdub.

Saimon Sutt, Kent-Kaarel Vene ja Kristen Meister paistavad olevat enam-vähem samasuguses rollis nagu mullugi. Kui keegi neist üldse esile kerkib, siis võiks see olla Sutt. Alatihti vigastatud Marek Doroninile koidavad samuti üsna juhuslikud mänguminutid.

Rocki probleemiks võib tänavu saada vähene mängude arv. Balti liigas saadi otse kohamängudele, koduliigas lähevad kodumängud kirja topelt ning eurosari algab alles novembris. Peatreener Gert Kullamäele teeb see natuke muret, kuid midagi katastroofilist ta selles ei näe. Pealegi – meeskonnas on palju selliseid mängijaid, kelle tervisele ongi kasulikum harvem mängida.      

Soodne pinnas areneda

Kalev on täies koosseisus jõudnud harjutada kõigest viis päeva. Rakveres korraldatud treeningulaagris keskenduti pallitreeningute kõrval ka üldfüüsilisele ettevalmistusele ning mõistagi polnud nädalavahetuse turniiri tulemus nende jaoks kõige olulisem. Pealegi on meeskonnas tänavu seitse uut mängijat ning selle seltskonna kokkusulatamine võtab aega.

Varraku sõnul on tal üsna kindel tunne tagaliini suhtes, mis võrreldes mulluse hooajaga polevat kindlasti nõrgenenud, hoopis suurem küsimärk on treeneri jaoks suure ääre ehk number nelja positsioon. Mullu seda kohta täitnud Vlad Moldoveanu masti meest pole suudetud tänavu värvata ning seda rolli peavad täitma Reinar Hallik ja Kristjan Kitsing.

«Nendel meestel on arengus sammu astumiseks soodne pinnas ning loodan, et nad suudavad selle ka ära kasutada,» sõnas Varrak. Kumbki mängija pole varem nii kõrgel tasemel sellist rolli kandnud. Rakveres eelistas Varrak algkoosseisus ja mänguminutite poolest Kitsingut, erilist sära polnud veel kummagi esitustes.

Tsentrite osakonna stiil on Kalevis tublisti muutunud. Mullu olid Frank Elegar ja Bamba Fall suhteliselt sarnase stiiliga, tänavu on aga Elegari vahetusmeheks suur ja pealtnäha pisut kohmakas leedulane Mindaugas Kupsas ning see oli Varraku teadlik valik. «Mullu jäid Elegar ja Fall suurte tsentrite vastu hätta, nüüd on meil omal sama tüüpi mängija olemas. Meeskondade vastu, kus suur keskmängija puudub, on teda muidugi raskem kasutada,» arutles Varrak.

Mängujuht Scott Machado on tänavu Kalevis selles valdkonnas selge esinumber ning tähtsates mängudes jäävad Martin Dorbekule teda asendades vaid vähesed minutid. Rakveres hoidis Machado palli väga palju oma käes – isegi liiga palju. Varrak põhjendas seda sellega, et meeskonnal oli kasutada alles kaks liikumist.

Samas suutis Machado meeletu põrgatamise juures hoiduda pallikaotustest ja see olevatki üks tema trumpe. Varrak meenutas, et mullu oli liiga suur pallikaotuste arv Kalevi jaoks suur probleem ja seepärast otsiti tänavu meest, kes selle mänguelemendiga liiga tihti ei patustaks. «Tegemist on puhtalt euroopaliku mängujuhiga, kes rohkem otsib söötu, kui ise viskab. Aga oleme talle öelnud, et päris ise viskamata ei saa,» märkis Varrak. Sööta oskab ta tõesti hästi, rünnakute algatajana Machado end veel eriliselt ei näidanud.

Viimasena Kaleviga liitunud E. J. Singleri võimed kahe esimese mänguga veel ei avanenud, kuid Varraku sõnul on ta treeningutel jätnud hea mulje. Tegemist olevat mängijaga, keda meeskond peab viskele viima ning kes sellisel juhul on võimeline tabama. Mängudes Kotka ja Rockiga tal aga asjad nii hästi ei õnnestunud.

Kalevi juba vana kaardivägi – Elegar, Rain Veideman, Armands Škele ja Gregor Arbet – teeb oma tasemel töö kindlasti ära, uustulnukad Erik Keedus ja Sten Olmre peavad esialgu leppima «klubi» rolliga.

Tarval on kasutada igati väärikas koosseis ning peatreener Andres Sõber saab mängijatega hästi manööverdada. Puudu on vaid üks lüli – Kaspars Cipruss vajab enda kõrvale teist korralikku keskmängijat. Cipruss on küll kvaliteetne mängija, kuid tervet hooaega ta üksinda vastu ei pea.

Jurtom kerkib esile

Meeldivalt palju on hooaja eel saanud minuteid Martin Jurtom ning noor mängumees pole neid niisama raisanud. Kui vaim vastu peab, ootab seni Rap­las ja Itaalias pinki nühkinud meest ees läbimurdehooaeg.

Vastuolulise mulje jättis ameeriklasest ääremängija David Haughton. Reedel mängus Tartu Rockiga oli ta väga kahvatu ning näis, et sellel mehel pole Tarvas kohta, laupäeval suutis ta aga Kotkaga mängides särada ja Sõber nentis, et ameeriklane astus Rakverre jäädes sammu edasi. Laupäeval saabus Tarvasse end näitama ka teine ameeriklane, tagamees Dena­rius Darby, kelle trumbiks peaksid olema läbimurded. Sarnaselt Haughtoniga tuuritas ta Eestis Oklahoma meeskonnaga.    

Isegi ameeriklasest täienduseta peaks Tarva trump olema tagaliin. Eesti koondise põhimängujuhi Sten-Timmu Soku tasemes pole põhjust kahelda ning Tarvas avaneb tal ilmselt hea võimalus särada nii palju, kui soovib. Sander Saare on küll stiililt Sokuga sarnane ja mängupilti nende vahetus eriti ei muuda, kuid puhkuseminutite andjana veab ta välja.

Rakvere turniir andis kinnitust ka sellele, et Tallinna Kalevist tulnud Mario Paistele Sõbra stiil sobib ning mullu tugeva arenguhüppe teinud mees võib tänavu olla veelgi kasulikum. Jätkuvalt suudab kasulik olla vanameister Juris Umbraško. Täistabamuseks võib aga lugeda lätlase Roberts Stumbrise leidmist. Kontrollmängud on näidanud, et Sõbra stiil on tallegi väga sobiv.

Reedeses mängus väänas Stumbris hüppeliigest, ent kõva võitlejana otsustas jätkata ja muutis sellega asja hullemaks. Noore mängumehe vigastuse tõsidus peaks selguma täna või homme, kuid olenemata tulemusest jäetakse ta meeskonda ja antakse paranemiseks aega.

Tagasi üles