Mängujuht Scott Machado on tänavu Kalevis selles valdkonnas selge esinumber ning tähtsates mängudes jäävad Martin Dorbekule teda asendades vaid vähesed minutid. Rakveres hoidis Machado palli väga palju oma käes – isegi liiga palju. Varrak põhjendas seda sellega, et meeskonnal oli kasutada alles kaks liikumist.
Samas suutis Machado meeletu põrgatamise juures hoiduda pallikaotustest ja see olevatki üks tema trumpe. Varrak meenutas, et mullu oli liiga suur pallikaotuste arv Kalevi jaoks suur probleem ja seepärast otsiti tänavu meest, kes selle mänguelemendiga liiga tihti ei patustaks. «Tegemist on puhtalt euroopaliku mängujuhiga, kes rohkem otsib söötu, kui ise viskab. Aga oleme talle öelnud, et päris ise viskamata ei saa,» märkis Varrak. Sööta oskab ta tõesti hästi, rünnakute algatajana Machado end veel eriliselt ei näidanud.
Viimasena Kaleviga liitunud E. J. Singleri võimed kahe esimese mänguga veel ei avanenud, kuid Varraku sõnul on ta treeningutel jätnud hea mulje. Tegemist olevat mängijaga, keda meeskond peab viskele viima ning kes sellisel juhul on võimeline tabama. Mängudes Kotka ja Rockiga tal aga asjad nii hästi ei õnnestunud.
Kalevi juba vana kaardivägi – Elegar, Rain Veideman, Armands Škele ja Gregor Arbet – teeb oma tasemel töö kindlasti ära, uustulnukad Erik Keedus ja Sten Olmre peavad esialgu leppima «klubi» rolliga.
Tarval on kasutada igati väärikas koosseis ning peatreener Andres Sõber saab mängijatega hästi manööverdada. Puudu on vaid üks lüli – Kaspars Cipruss vajab enda kõrvale teist korralikku keskmängijat. Cipruss on küll kvaliteetne mängija, kuid tervet hooaega ta üksinda vastu ei pea.