Martin Adamson võitis Inglismaa meistrivõistlustelt pronksmedali

Martin Adamson.

FOTO: Rauno Kais

Brakehilli  krossirajal sõideti Inglismaa quadracerite meistrivõistluste viimane etapp, kus 250cc masinaklassis oli kuldmedali eest heitlemas ka Martin Adamson, kes pidi vigastuse tõttu ühe etapi vahele jätma. Kokkuvõttes teenis ta pronksmedali.

Erinevalt eelmistest etappidest finaalvõistlusel pikka kvalifikatsiooni ei peetud ning võistlejad said sõita vaid paar ringi. Esimeses sõidus sai Adamson hea stardi ja suutis end peagi kolmandaks sõita ning ületas lõpujoone samal kohal, sõidu võitis kindlalt meistrivõistluste liider Bailey Edwards, kes edestas teisena lõpetanud Lawrence Whyte'i 21,2 ja Adamsoni 31,7 sekundiga.

Teises sõidus sai Adamson samuti hästi stardis minema ja kihutas pikka aega Edwardsi järel teisena, kuid kolm ringi enne lõppu pääses Whyte eestlasest mööda ja lõpetas ise sõidu teisena. Lõpujoonel kaotas Whyte Edwardsile 5,2 ja Adamson 9,4 sekundiga. Hooaja viimases stardist pääses Adamson jälle hästi minema ja sõitis pool distantsi liidrina, kuid Edwards oli ka selles sõidus löömatu ja napsas eestlase ees 4,3 sekundilise vahega sõiduvõidu. Kolmandaks sõitis end Whyte, kes jäi võitjast juba pool minutit.

Kolme sõidu kokkuvõttes kuulus etapivõit 220 punktiga Edwardsile Whyte'i (209 p) ja Adamsoni (207 p) ees. Inglismaa meistriks tuli seega Edwards, kes kogus peale kõige nõrgema etapi mahaarvamist hooaja lõpuks 1175 punkti, hõbemedali sai Whyte (1154 p) ja pronksi Adamson (1141 p).

«Eile vabatreeningut ei olnud üldse ning kvalifikatsioon oli ka ainult kaks ringi ja ilma ajavõtuta, mistõttu esimeses sõidus oli raske, kuna rada ei olnud veel selge, aga kohalikud olid seal enne võistlust kõvasti trenni teinud. Teises sõidus võitsin stardi ja hoog oli päris hea, quad toimis ideaalselt ning enesetunne oli hea, kahjuks said aga Edwards ja Whyte ikka eest minema. Kolmanda stardi võitsin jälle mina ja hoolimata sellest, et Bailey minust möödus, suutsin tal tuules hoida ja teiseks tulla, Whyte aga sellele tempole enam vastu ei pidanud,» võttis oma finaaletapi kokku värske medaliomanik.

«Viimasele etapile sai mindud sooviga lootusetut olukorda enda kasuks pöörata, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Hooaeg iseenesest algas hästi ja sain palju võite. Rajad olid kõik väga erinevad nendest, kus varem olen sõitnud. Hooaja jooksul sain palju uusi kogemusi ja tutvusi. Kahjuks mängiti seal ka natuke kohalikele sõitjatele paremaid kaarte ja sain ühel etapil segastel asjaoludel disklafi, ilma milleta oleks tulemus olnud kõvasti parem, aga oleksid spordis ei maksa. Lisaks oli mul ka vigastus, mis sundis ühe etapi vahele jätma, seega ütleme nii, et hooajaga päris rahule ei jäänud. Aga medali üle on ikka hea meel!»

Tagasi üles