/nginx/o/2014/09/24/3376111t1h6a48.jpg)
Eelmisel aastal aegade kõige tihedamas heitluses Tartu Nelikürituse grand old man’i Rait Pallo troonilt tõuganud Allar Soo oli võidukas ka sel aastal – seekord juba suveräänse eduga.
Tartu nelikürituse võitis taas Allan Soo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Neliküritus koosnes käesoleval aastal nelja osavõistluse asemel kolmest etapist, kuna Tartu Maraton jäi lumepuuduse tõttu ära. Sellest tulenevalt kujunes Neliküritus oodatult rattameeste ja jooksumeeste duelliks. Kevadel alustati SEB 32. Tartu Jooksumaratoniga, seejärel sõideti SEB 33. Tartu Rattaralli ning viimaseks osavõistluseks kujunes möödunud pühapäeval sõidetud SEB 17. Tartu Rattamaraton.
«Olin vahedega päris hästi kursis. Sõitsin enamuse ajast Allan Orasega samas pundis ja isa andis raja ääres teada, kui palju ma Aksel Nõmmelale kaotan,» rääkis Soo, kes juba enne Rattamaratoni teadis, et suurimateks konkurentideks kerkivad tugevad rattamehed Nõmmela ja Oras. Soo ennustus oli prohvetlik, sest just Nõmmela ja Oras kerkisid lõpuks vastavalt teiseks ja kolmandaks.
«Üle finišijoone jõudes tundus, et sain võidu kätte. Aeg oli kiire ja koht ka hea,» lisas Rattamaratoni 45. kohaga lõpetanud Soo, kes läks pühapäevasele sõidule vastu hinnanguliselt 15-minutilise eduga lähimate konkurentide ees. Teisele kohale tulnud Nõmmela edestas Sood lõpuks üheksa minutiga, Allan Oras aga kõigest kolme minutiga.
«Teadsin, et Rattamaratoniga olen suuteline kindlasti esikolmikusse tõusma,» rääkis noor rattalootus Aksel Nõmmela. «Võistluspäeval andsin oma parima ja jäi lihtsalt oodata, et kas sellest võiduks piisas või ei. Peamine eesmärk oli Rattamaraton võita ning tulla Eesti meistriks. Nelikürituse kokkuvõte oli tagaplaanil ning lihtsalt kena boonus,» lisas Nõmmela ning kiitis Sood, kes suutis jooksus võidetud edu rattaetappidel kaitsta.
Nõmmela püsis tänavusel Tartu Rattamaratonil rohkem kui kaks kolmandikku võistlusest esikoha konkurentsis, kuid kaasmaalasse Ivo Suure rehvi purunemine jättis ta üksinda kahe lätlase vastu ning see sai saatuslikuks. Nõmmela pudenes lätlaste tuulest ning ka suur grupp püüdis noore eestlase lõpuks kinni. Nii kadus ka Eesti meistritiitli lootus ja leppida tuli 10. kohaga.
Naistest tuli võitjaks Reeda Tuula, kes asus starti favoriidina pärast seda, kui selgus, et senine liider Tea Pärnik vigastuse tõttu Nelikürituse viimasel etapil kaasa teha ei saa. «Sellest olin väga kahju, et Tea Pärnik pidi sarja pooleli jätma, põnevust oleks veelgi enam olnud,» ütles Rattamaratoni üldarvestuses 776. kohaga ja naiste arvestuses 15. kohaga lõpetanud Tuula.
«Seis oli mulle enne starti üsnagi selge, võidulootust oli ja täitsa palju. Siinkohal oli abiks üks väga tore seltskond kaasaelajaid Elvast, kes lausa minutiteni olid valemi järgi välja arvutanud mu rattamaratoni oodatava sõiduaja, et püsida võidulootuses,» lisas Tuula.
«Kindel ei olnud ainult oma rattasõidu võimekuses ja taas siinkohal tänud sellele toredale seltskonnale, kes nõu ja jõuga appi tulid. Siin tuleks endal veidi rohkem tööd teha järgmist aastat silmas pidades.» Tuula järel tuli teiseks Mare Ulp ning kolmandaks Elle Leppik.
Meeste võitja Allar Soo ütles, et proovib oma võitu kaitsta kindlasti ka järgmisel hooajal. Kahjuks ei näe järgmisel aastal Nõmmela ja Soo duelli, kuna Nõmmela üritab pürgida mõnda välisklubisse, mistõttu Neliküritusel osalemine on vähetõenäoline. Küll aga on lootust näha ka järgmisel aastal stardis naiste võitjat Reeda Tuulat.