Pahapilli karm saatus – neljas, see kõige jamam koht

Foto: Repro

Kui kolmapäeva õhtul tundus, et Mikk Pahapilli jaoks on EM-medal vaid vormistamise küsimus, ilmutas kuninglik ala kümnevõistlus taas oma mitmepalgelisust ning pakkus rohkelt varjatud ja avalikke karisid.

Mida ala edasi, seda kõikuvamaks Pahapilli positsioon muutus ning pärast odaviset oli selge: medalit seekord ei tule.

Viimase ala 1500 m jooksu finiš. Prantslased hõiskavad Romain Barras’ võidu üle, hollandlane Eelco Sintnicolaas on hõbeda üle ühtaegu kurb ja rõõmus, valgevenelane Andrei Kravtšenko pronksi üle õnnelik.

Pahapill nõjatab käed põlvedele ja põrnitseb Mondo kattega staadioniringi. Jah, ta kogus punktisummaks isikliku rekordi 8298, ent kuhu jäi medal, miks sulasid teisel päeval edupunktid – justkui märkamatult, aga kindlalt? Euroopa neljas kümnevõistleja Mikk Pahapill.

Kettaheide ja odavise

«Olen Miku võistlusega rahul. Nägin, et ta tahtis väga ja pingutas – mul pole ühtegi etteheidet,» sõnas Pahapilli treener Remigija Nazaroviene. «Esimene päev õnnestus hästi, kuid teisel päeval jäi igal alal natuke midagi puudu.» Treeneri sõnul oli Pahapillil vaimselt raske, kuna medal tundus pidevalt nii lähedal, samas oli ta veendunud, et hoolealune oli edukaks esinemiseks valmis.  

Pahapilli enda esimene reaktsioon vahetult pärast võistlust oli: «Peaks nagu rahul olema, aga ei saa. Oli väga hea võimalus võtta medal. Vorm oli hea ja võistlus oli hea. Aga kettaheide ja odavise läksid nihu ning sinna need punktid läksid.»

Pahapilli seeria kõrgpunkt saabus pärast neljandat ala kõrgushüpet, kui ta edestas oma rekordigraafikut 124 punktiga. Järgmise nelja alaga andis ta tagasi 90 silma, ent ei saa siiski öelda, et ta oleks ühelgi neist aladest põrunud.

Esimese päeva lõpetuseks jooksis ta 400 m 50,13, teist päeva alustas tõkkesprindis 14,38ga, heitis ketast 46.79 ja hüppas teivast 4.95. «Kõik asjad tulid enam-vähem välja,» leidis Pahapill.

«Tõkkejooksus ei tulnud aeg küll päris nii hea, kui lootsin, ning tunne polnud nii hea kui soojendusel,» mõtiskles ta. «Kettaheites oleks soovinud jõuda üle 47 meetri, teibal polnud viga, kuid kohati valjult puhunud küljetuul segas.»

Hollandlane tänas õnne

Enne kahte viimast ala tõdes Pahapill, et medaliheitlus tuleb tihe ning odaviskes ja 1500 m jooksus tuleb anda endast maksimum. Paraku ei lennanud ka oda nii hästi kui vaja – 59.23.

Samal ajal said justkui ei tea kust ilmunud konkurendid hakkama ühe imega teise järel.
Lõpuks sai tasutud Barras’ kannatlikkus. Aastaid tagasi universiaadil Indrek Turi ees kulla võtnud mees toimetas kümnevõistluse maailmas rahulikul kombel – ta kogus küll tiitlivõistlustelt kohti esikaheksas, ent medalivõiduks oli ta rekord liiga lahja. Barcelonas parandas ta oma tippmarki 140 punkti võrra ning sai kokku klassi näitavad 8453 silma. Kusjuures, 1500 m jooksus pidas ta võimsa duell Sitntnicolaasiga ja jäi peale.

Hollandlasest Sintnicolaasist saigi võistluse suurim üllataja, ta kogus lõpuks 8436 punkti ning võitis hõbeda. Edule pani ta aluse teivashüppega, kus ta ületas 5.45, sellele järgnes veel ennastületav odavise 62.57. Seejuures peab hollandlane õnne tänama, et ta üldse suurde mängu mahtus – 400 m jooksu järel ta diskvalifitseeriti, ent hommikuks olid ta õigused taastatud.

Pronksi napsas viimasel ajal tihti vigastustega kimpus olnud valgevenelane Andrei Kravtšenko, kes liikus võistluse ajal justkui märkamatult, ent näitas teisel päeval tõelist taset ja sai kokku 8370 punkti.

Kas kergejõustiku alaliit ei uskunud Pahapilli medalit?

Eesti Kergejõustikuliit hankis Barcelona EMil eile hilisõhtul võistluse lõpetanud kümnevõistlejatele tagasisõidupiletid juba täna hommikuks. See aga tähendab, et nad ei uskunud Mikk Pahapilli medalivõimalust – kümnevõistluse autasustamine toimub alles täna õhtuse programmi osana.

Kümnevõistlejate treener Remigija Nazaroviene oli alaliidu sellise tegevuse peale ilmselgelt solvunud ning märkis, et ootab mitmevõistlejate suhtes suuremat tähelepanu.

«Asi pole rahas, vaid suhtumises,» sõnas ta. «Neid tuleks rohkem hoida, neisse rohkem uskuda ja toetada. Mitmevõistlus on keeruline spordiala, tean seda omast käest – olin alles 30, kui suutsin suurvõistlusel kõik alad kokku panna.» (PM)