/nginx/o/2010/07/29/410941t1hcfe6.jpg)
Prantslane Cristophe Lemaitre on pealtnäha täiesti tavaline 20-aastane noormees – 1.89 pikk 74 kg raske, armastab arvutimänge ja sõpradega aega veeta. Ometi on ta kõikidest omaealistest sootuks erilisem.
Euroopa meister Lemaitre – valge mees mustade mängumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lemaitre on esimene valgenahaline sprinter, kes on alistanud kümne sekundi piiri. Ta on 28-aastase vaheaja järel esimene valge mees, kes võitis Euroopa meistrivõistlustel 100 meetri jooksu. Ta on 20-aastaselt jooksnud kiiremini kui Asafa Powell ja Carl Lewis samas vanuses.
Kuigi Barcelona EMil joostud võiduaeg 10,13 jääb tagasihoidlikuks, mängib Lemaitre’i puhul märksa suuremat rolli tema nahavärv.
Nii Prantsusmaal kui ka mujal tähistas Lemaitre’i tähelend paljude jaoks eelkõige valge rassi võitu. On ju sprint alati olnud mustade meeste pärusmaa. Lemaitre’i ennast ajavad taolised diskussioonid aga vihale.
«Valgetest sprinteritest rääkimine on absurdne. Minu jaoks pole nahavärv kunagi teemaks olnud. Mul oli hea jooks, ma purustasin kümne sekundi piiri ja rohkemat polegi öelda. Ma tegin seda, mida vaja,» sõnas värske Euroopa meister.
Ent kumb talle endale rohkem rõõmu valmistas – EM-tiitel või Prantsusmaa meistrivõistlustel ületatud kümne sekundi piir? «Rõõm olla Euroopa meister on mitu korda suurem kui alla kümne sekundi joosta. Minu jaoks on oluline tiitleid võita,» vastas värske Euroopa meister.
Lemaitre’i näol on tegemist sündinud talendiga. Kuidas muidu seletada seda, et veel viis aastat tagasi ei teadnud ta kergejõustikust suurt midagi.
Kergejõustikuklubiga ühines ta alles 15-aastasena, olles kohalikule treenerile silma jäänud. Pärast aastast treeningut jooksis ta 100 meetrit 10,96ga. Kaks aastat tagasi võitis ta Poolas juunioride MMil 200 meetri jooksu.
Ja eelmisel aastal purustas Dwain Chambersile kuuluva Euroopa juunioride rekordi 100 meetri jooksus. Aeg 10,04 oli pehmelt öeldes võimas.
Samas tõdes Lemaitre, et tema teadmised kergejõustikust on siiski üsna nigelad. «Viis aastat tagasi ei teadnud ma kergejõustikust midagi. Viimasel ajal olen hakanud lünki täitma.
Olen vaadanud Carl Lewise ja Michael Johnsoni jooksuvideoid. Nüüd jälgin juba uudiseid, vaatan oma konkurentide jookse. Ent siiski puudub mul hea tehniline silm, et seda sporti jälgida. Suurema osa ajast vaatan lihtsalt kella finišijoonel,» nentis Lemaitre.
Varu veel on. Seda nii tehnikas kui ka stardijoonel. Ka Barcelonas oli Lemaitre’i start kaugel õnnestumisest. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, hakkas ta jõutreeningutega tegelema alles eelmisel aastal.
«Usain Bolt, Asafa Powell ja Tyson Gay on üks osa maailmast, kuhu ma veel ei kuulu. Ma ei pea ennast professionaalseks sportlaseks, ma alles õpin. Minu põhieesmärk on Londoni olümpia,» sõnas ta.
Lemaitre ei õpi üksnes tippsportlane olema, ta õpib ka ülikoolis. Elektriinseneriks. Ja ta ei kavatsegi oma õpinguid katkestada. «Minu jaoks on oluline leida nende kahe vahel tasakaal. Kuigi eelistan võimaluse korral staadionil olla,» lisas ta.