Kas mäletate, kes 2003. aasta Daegu universiaadil Indrek Turi ees kümnevõistluses hõbemedali võttis? Ei mäleta? See mees oli prantslane Romain Barras, kes üleeile võidutses Barcelona EMil kümnevõistluses.
EM-kuld Barras – oma aja rahulik äraootaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba toona teatas Barras bravuurikalt, et ta on «tulevikumees». Ometi pidi ta oma ilusat tulevikku kauem ootama, kui ta iial arvata osanuks. Barras pääses küll 2004. aasta olümpiale, kuid lõpetas seal alles 13. kohal.
Neli aastat hiljem parandas ta Pekingi olümpial küll korralikult oma positsiooni, kuid oli siiski vaid viies. Eelmisel aastal Berliini MMil taandus ta aga taas esitosina lõppu, 12. kohale.
Oma esimese tiitlivõistluste medali võitis Barras alles 29-aastaselt Barcelona EMil, paar päeva enne 30-aastaseks saamist. Temast sai esimene prantslasest Euroopa meister, kes 16-aastase vaheaja järel Alain Blondeli saavutust korrata suutis. Kümne alaga kogutud 8453 punkti tähistas ühtlasi prantslase uut isiklikku rekordit.
«Ma olen Euroopa meister! Ma ei suuda seda siiani uskuda,» õhkas Barras vahetult pärast triumfi. «Kogesin ilusat kümnevõistlust, mida võiks võrrelda Alice’i seiklustega imedemaal. See oli täis unelmate tõuse ja uskumatuid langusi, kuid seda saatis pidevalt kirg.»
Barras ei salga, et tema edu saladuseks on järjepidev töö. Ta on osanud oma aja ära oodata. Nii mõnigi oleks vigastustest tingitud ebaõnnestunud hooaegade järel naelkingad keldrisse visanud. Barras seda aga ei teinud.
Ta teadis, et kunagi tuleb ka tema võimalus poodiumi kõige kõrgemale astmele astuda. Ta teadis, et peab vaid kõvasti treenima ja oma unistuse poole pürgima.
«Kuidas ma Barcelona EM-tiitli ära teenisin? Olin kõikidest vanem ja minu kord oli võita! Teised on alles noored, neil on veel aega tiitleid võita,» vastas ta muigamisi ajakirjanike küsimusele.
Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’ linnas elav Barras treenib koos oma noorema venna Williamiga kogenud treeneri Jean-Yves Cochandi käe all. Ka tema noorem õde Diane tegeleb kergejõustikuga, tema lemmikuks on samuti mitmevõistlus – seitsmevõistlus.
Barras’ sõnul on just perekonna tugi aidanud tal oma aega ära oodata. «Oma tiitlit vastu võttes mõtlen eelkõige oma vanematele, perekonnale ja treeneritele. Ma tänan teid kõiki – ilma teieta poleks ma jõudnud siia, kuhu jõudsin,» sõnas sportlane pisarsilmi.