/nginx/o/2010/07/30/411510t1hb179.jpg)
Kuigi Gerd Kanter alustab Barcelona EMil võistlust täna hommikul, on ta kaks väikest võitu juba saanud. Esiteks lubavad EMi korraldajad tal heita omanimelise kettaga – tavalisest kettast erinevat värvi heitevahend polnud esialgu ametliku inventari nimekirjas.
Mõistagi on Kanteril meeldiv astuda ringi just tema enda näpunäidete järgi valmistatud kettaga, kuid vähemalt sama oluline on seegi, et heitering pole enam ohtlikult libe. Just temasugustele kiirete liigutustega meestele olnuks see eriti ebamugav, kuid pärast Eesti Kergejõustikuliidu protesti töödeldi heiteringi pinnast ning eilseks oli see juba rahuldavas seisukorras.
Tehniliste üksikasjade kõrval pole sugugi vähetähtis ka mehe enda valmidus. «Iga päevaga on seisund paremaks muutunud. Milline see tegelikult on, selgub laupäeval ja pühapäeval,» tõdes Kanter. «Iga treeninguga on teravust juurde tulnud.»
Kanter võistles viimati pisut rohkem kui nädal tagasi Monacos Teemantliigal. Pärast seda on ta enamiku ajast puhanud, vahepealsesse aega jääb vaid kolm harjutuskorda.
Eile tegi ta koos treeningukaaslase Märt Israeliga kerge soojenduse ja venituse. Ajad, mil olümpiavõitja ja maailmameister pidevalt trenni vihtus, on möödas. «Ma ei ütleks, et puhkamine on väga mõnus, hoopis lihtsam oleks trenni teha,» nentis ta.
Viimased kolm hooaega on Kanter sõitnud tiitlivõistlusele soosikuna. Osaka MMil ja Pekingi olümpial võttiski ta seisusekohaselt kulla, mullu Berliini MMil rahuldus aga pronksiga.
Tänavu on Kanter kas või poolvägisi soosikukoormat oma õlgadelt maha raputanud – pea igas intervjuus mainib ta favoriitidena hoopis poolakat Pjotr Malachowskit ja sakslast Robet Hartingut.
Samas tunnistas Kanter, et treeningute põhjal on vorm ligilähedane Osaka MMi eelsele. Seega mitte sugugi paha… Suurem erinevus seisneb hoopis suurvõistluseks valmistumises.
Kanter on tänavu käinud kettaringis tunduvalt vähem kui varasematel aastatel, talvel polnud kuulda ka pingeid tekitavaid jutte maailmarekordist. Kogu Kanteri tegevus on muutunud kergemaks.
«Oleme teinud palju uusi valikuid, otsime varianti, kuidas minna vastu Londoni olümpiale,» selgitas Kanter. «Kui siin läheb kõik hästi, kasutame samasugust mudelit ka olümpiaks valmistumisel.»
Kanteriga treener Vesteinn Hafsteinnsoni jagav Israel on tänavu tulemuste poolest tõusnud täiesti uuele tasemele. Ainus tagasilöök tabas teda Eesti meistrivõistlustel, kus ta kaotas vanameister Aleksander Tammertile.
«Mul on hea meel, et ma Sassile kaotasin, nüüd saab tema ka siin sportlasena võistelda,» lausus Israel muheledes. Just lõbusus ongi tema tänavune firmamärk. «Praegu on lihtsalt lahe sporti teha ning ma ei tunneta mingeid pingeid.»
Kuigi tulemuste järgi ei tohiks kvalifikatsiooninorm 63.50 Israelile tõsist peavalu valmistada, võtab ta eelvõistlust väga tõsiselt. «Lihtsalt heitma ei saa minna,» nentis ta.
Alles Eesti meistrivõistlustel EM-normi täitnud
Tammert jagas end võistluseks valmistudes treeneri ja spordimehe rolli vahel. Tema õpilane Taavi Peetre jäi kuulitõukes lõppvõistluselt välja ning nüüd soovib vanameister Tammert näidata, et on kõvem mees. Viimast vormi timmis ta koos Peetrega Tartus.
«Ketas seal lendas, kuid iseasi on see, kui kaugele… Tegelikult sai Tartus tegeletud rohkem sellega, kuidas ketas lendama saada,» kirjeldas Tammert viimase aja tegemisi. «Tundub, et seis pole halvem kui Eesti meistrivõistluste ajal, võimalik, et isegi pisut parem.»
Kanter ja Israel alustavad täna hommikul eelvõistlust esimeses grupis. Ässadest on seal koos nendega Harting, leedulane Virgilijus Alekna ja venelane Jevgeni Pištšalnikov. Tammert heidab teises grupis, soosikutest on seal veel ungarlane Zoltan Kövago ja Malachowski.
Peetre jäi hooaja parimast kaugele
Tänavu korduvalt üle 20 meetri kuuli tõuganud Taavi Peetre sai Barcelonas kirja vaid 19.42 ning jäi lõppvõistluselt välja. Edasipääsuks tulnuks tõugata üheksa sentimeetrit rohkem. Asjade selline käik tekitas temas nördimust – juba üsna kogenud spordimehena pole ta veel kunagi lõppvõistlusele pääsenud.
«Tunne oli ilmselt selle hooaja parim ning soojendusel tuli ka kõik hästi välja,» tõdes ta. «Esimene katse oli halb, aga kuul lendas ikkagi 19.40, arusaamatu on see, kuidas ma ei suutnud järgmiste katsetega midagi juurde saada. Mingeid pingeid mul ju peal ei olnud.»
Peetre treener Aleksander Tammert tunnistas, et tribüünil istudes oli hoolealuse tegutsemist halb jälgida. «Pärast ilusat soojendust tulid tal vist igasugused mõtted peale,» nentis Tammert. «Aga talle tuleb andestada – ikkagi esimene aasta pöördelt tehnikaga.»
Peetre ise ei tahtnud aga tõuketehnika muutmist ebaõnnestumise põhjuseks tuua. «Olen tänavu palju ja hästi võistelnud,» märkis ta. (PM)
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)