Politsei korraldas kaitseväe staabi-ja sidepataljoni aega teenima saabunud uutele ajateenijatele narkotesti, mille tulemusel viidi teiste hulgas järelkontrolli kolm spordirühma saabunud noorsportlast.
Kolm ajateenistusse kutsutud Eesti noorsportlast põrus esialgses narkotestis
3. oktoober 2014, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei pruugi kiirtesti tulemus asjaomaste hinnangul veel tähendada, nagu oleks noored spordimehed tõepoolest meelemürkidega patustanud.
Postimehe andmetel oli kordustesti viidute seas kolm noorsportlast – üks kergejõustiklane, üks jalgrattur ja üks poksija. Staabi- ja sidepataljoni spordirühma juhi Imre Tiidemanni sõnul oli politseisse põhjalikumale järelkontrollile toimetatuid rohkem. «Testiti kõiki, mitte ainult sportlasi. Kiirtest näitas positiivset tulemust rohkematel isikutel, kes viidi politseisse, kus neile tehakse uus test,» lausus Tiidemann Postimehele. «Samas võib öelda, et kiirtesti usaldusväärsus on nagu ta on. Ootame ära politseis võetud proovide tulemused, mis peaksid avalikuks saama umbes kuu aja pärast, kui menetlustoimingud on lõppenud.»
Eesti Jalgratta Liidu peasekretär Urmas Karlson lausus, et info ühest kiirtestis põrunud noorest jalgrattasportlasest on alaliidule teada, kuid tema nime nad avaldada ei soovi. «Põhjus on lihtne – see test võib olla ekslik,» ei kiirustanud ka Karlson sarnaselt Tiidemannile ühtegi sportlast narkomaaniks tembeldama. «Eesti Olümpiakomitee esindajad olid samuti seisukohal, et tulemusi pole praegu mõtet avalikustada. Ootame ära kordustesti vastused.»
Karlson viitas aastatagusele juhtumile, kus samuti ühe noorsportlase esialgne proov näitas mõnuainete tarvitamist. «Talle tõmmati avalikult vesi peale, aga politseis võetud põhjalikud proovid näitasid, et mees oli puhas. Praegugi vandusid poisid samuti jumala nimel, et nemad pole midagi tarvitanud,» lausus Karlson.
Samas märkis Karlson, et probleemi tuleb mõistagi tõsiselt suhtuda. «Selline juhtum näitab, et miski pole välistatud. Küsimus on selles, et keegi meist – alaliit, treenerid – niisuguste asjade eest alati vastutada ei saa. Ainus võimalus oleks see, kui treener on kursis, et mõnel tema hoolealusel on niisuguse asjaga probleeme, aga jätab selle enda teada,» lausus Karlson.
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et kaitseväe spordirühma ei pääse igaüks, vaid sinna saamiseks tuleb täita kindlad ja üsnagi kõrged kriteeriumid. Eesti Olümpiakomitee teatel võetakse sinna vaid neid kutsealuseid, kes vastavad vähemalt ühele järgnevast neljast tingimusest: on täitnud rahvusvaheliste tiitlivõistluste täiskasvanute A- või B-normi, arvatud olümpia ettevalmistusprogrammi, tulnud tiitlivõistlustel (OM, MM, EM, MK) esimese 30 hulka või noorte tiitlivõistlustel esimese 10 hulka.
«Tegemist on ju siiski koondislaste või koondise kandidaatidega. Tänapäeva maailmas on muidugi ahvatlusi palju, aga kui nüüd peaks tõesti selguma, et keegi neist on kasutanud narkootilisi aineid, siis tekib küsimus – kas meie treeneritel tõesti puudub ülevaade, mida nende hoolealused teevad? Kui keegi osutub tarvitajaks, siis näitab see meie treenerite kehva tööd,» nentis Karlson.
Mida kujutab endast kiirtest?
Politsei poolt läbiviidav kiirtest kujutab endast kokkupuutetesti, mida kasutatakse ka näiteks koolides. Nagu nimigi ütleb, näitab see kokkupuudet narkootilise ainega, mitte aga seda, et inimene oleks ise keelatud ainet tarvitanud. Esialgses kiirtestis võidakse proov võtta nii testriba abil kui ka süljest või uriinist, kuid see näitab ikkagi vaid seda, kas on põhjust saata inimest ekspertiisi.