/nginx/o/2014/09/13/3346373t1h70a2.jpg)
Eesti Olümpiakomitee (EOK) sügise hakul tehtud eestimaalaste liikumisharjumusi kaardistavast uuringust selgus, et liikumisaasta sõnumid on mõjutanud iga viienda uuringus osalenu liikumisharrastusega tegelemist. Iga teine vastanu teadis, et 2014. aasta on Eestis liikumise ja spordi teema-aasta.
Regulaarselt ehk vähemalt kaks korda nädalas tegeleb liikumisharrastusega 42% Eesti elanikest. Neist üle poole eelistavad liikuda omaette ja 35% koos pereliikmete või sõpradega. EOK liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on regulaarselt liikumisharrastusega tegelejate osakaal kasvanud peamiselt mitte-eestlaste seas. «Kui eelmisel aastal samal ajal tehtud uuring näitas, et liikumisharrastusega tegeleb piisavalt 28% mitte-eestlastest, siis tänavuse uuringu põhjal on see näitaja tõusnud 34 protsendini,» lisas ta.
«Vanusegruppide lõikes saab positiivsena välja tuua, et igas vanusegrupis on regulaarselt liikumisharrastusega tegelejaid üle kolmandiku. Kuid selge trend on, et vanuse kasvades regulaarsete harrastajate osakaal väheneb ning muret tekitab asjaolu, et rohkem kui pooled üle 65-aastastest ei tegele liikumisharrastusega,» ütles Lusmägi.
Liikumisharrastusega ei tegele üldse 28% uuringus osalenutest. Enim toodi põhjustena välja neli tegurit: ajapuudus, väsimus pärast tööd, halb tervislik seisund või huvipuudus. «Üldistatult võiks neid nimetada ka ettekääneteks. Küll aga kui ühe peamise takistusena nimetati halba tervist, siis üks sagedamini mainitud toetav tegur liikumisharrastusega tegelemiseks oli perearstide soovitused. Liikumisharrastus ja sport on üks oluline osa tervisedendusest ning peagi Eesti Spordi Kongressil arutatavas Eesti spordi arengustrateegias aastani 2030 on see eraldi välja toodud,» selgitas Lusmägi.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga ei nimetata enam takistavate asjaoludena sportimispaikade kaugust ega transpordipuudust, kumbagi mainis takistusena vaid 5% vastanutest. Samuti ei jää liikumisharrastusega tegelemine enam oskuste taha. «Kümne aasta jooksul on välja arendatud Eesti Terviseradade võrgustik, palju liikumispaiku on korda tehtud. Samuti võib nendest tulemustest järeldada, et liikumine on inimeste jaoks lihtne – ei mõelda asju enda jaoks keeruliseks ning tegeletakse liikumisvormidega, mis on varem omandatud,» ütles Lusmägi.
Uuringu viis läbi TNS Emor 2014. aasta augusti lõpus. Küsitleti 1000 inimest vanuses 15-74 eluaastat kõikidest Eesti maakondadest. Uuringus saadi võrreldavaid andmeid 1998., 2003. ja 2013. aastal tehtud küsitlustega. Uuringu töötas välja EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi ning see viidi läbi Liikumisaasta 2014 raames.