Karotamm kaotas «naiste klubi» ekskolleegile

Aivar Karotamm kuulub väheste Eesti kergejõustikumänedžeride hulgas oma liigasse. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Aastaid ainsa eestlasena kergejõustikumaailmas aktsepteeritud mänedžeride hulka kuulunud Aivar Karotammele on kodus tekkinud noored konkurendid. Oma agentuuri on loonud viimastel aastatel tema abilisena töötanud Kadri Kallas, heitjate ja tõukajate vahendamisele on pühendunud Hans Üürike.

28-aastane Üürike on seejuures kergejõustikumänedžeride hulgas eriline inimene – ta on esimene eestlane, kes suutis mullu detsembris läbida selleks tööks vajaliku litsentsi eksami, ühtlasi oli ta sellel hetkel maailma kergejõustikus tegutsevatest litsentseeritud mänedžeridest noorim.

Tänavu detsembris ootab eksam Kallast, kellele on teadmiste kontrolli edukas läbimine eluliselt vajalik. Nimelt lõi ta suvel endanimelise agentuuri, mille Facebooki lehekülje andmetel on klientideks tugevad Läti naissportlased, aga ka Eesti staar Ksenija Balta. Kõik nad kuulusid varem Karotamme gruppi.

Vähemalt Euroopa mõistes on Kallas saanud endale soliidse seltskonna. Lisaks 2009. aasta kaugushüppe Euroopa sisemeistrile Baltale kuuluvad sinna Helsingi EMi seitsmevõistluse hõbe Laura Ikauniece-Admidina ja tänavuse maailma edetabeli 5. odaviskaja Madara Palameika.

Mänedžeri raske töö

Karotamm nimetab Kallase gruppi naiste klubiks. «Töö käigus tekkisid Kadri ja sportlaste vahel sõbralikud suhted,» märkis ta. «Aga niimoodi neid asju ikkagi ei tehta. Tegelikult ei saagi Kadri päriselt mänedžerina töötada, kuna tal pole vastavat litsentsi.»

Olgu eetiliste küsimustega kuidas on, kuid pärast eksami sooritamist pole Kallasel oma töö tegemiseks vähimaidki takistusi. Juhul kui eksami tegemine peaks ebaõnnestuma, tohib ta töötada ainult nende sportlastega, kes ei mahu maailma 30 parema hulka.

Üürike on jaganud Kallasele eksami suhtes soovitusi ja ta loodab, et kaasmaalane suudab teadmiste kontrolli läbida. Noorte inimeste lisandumine on tema sõnul igati tervitatav – praegu peab ta suhtlema peamiselt endast põlvkonna jagu vanemate inimestega.

«Eksami sooritamine pole muidugi lihtne, õppisin selleks väga pikalt ja põhjalikult,» meenutas Üürike oma katsumust. «Koos minuga oli eksamit sooritamas 44 inimest ning neist ainult üheksa suutsid selle ära teha. Minu tulemus oli Euroopa inimestest parim.» Üürike lisas, et küsimused nõudsid väga täpset faktide ja numbrite teadmist. Karotamm ja teised vanad tegijad said uue litsentsi eksamita.

«Eksamit hakati nõudma seepärast, et igasugused inimesed ostsid endale mänedžeri litsentsi ja hankisid selle abil endale suurvõistluste akrediteeringuid. Rahvusvaheline alaliit tahtis sellise olukorra lõpetada,» teadis Üürike eksami nõude tagamaid.     

Kõiksugu seaduste ja kergejõustikku puudutavate reeglite tundmine on mõistagi väga oluline, kuid mänedžeri töö eeldab väga head suhtlemisoskust ja inimeste tundmist. Karotamme ja Kallase näitel ei puudu ka võitlus inimeste endale meelitamise nimel.

Vanameister Karotamm ei varjagi, et aastaid tema gruppi kuulunud sportlaste lahkumine jättis hinge okka. Ta ei osanud ütelda, kas sportlased olid tema tegevuse suhtes rahulolematud. Ja kui olidki, leidis Karotamm, siis samamoodi peaksid nad olema rahulolematud ka Kallasega, kes töötas viimased kolm aastat tema abilisena. «Need sportlased langetasid ise oma otsuse, kuid minu juurde neil enam tagasiteed pole. Arvan, et neil läheb väga raskeks, sest Kadril pole õigeid sidemeid.»

Karotamme sõnul pole mänedžeri töö pelgalt sportlaste võistlustele sokutamine ja juba tippu tõusnud atleetide reklaamilepingute sõlmimine. Selles töös on vaja tunnetada, millise sportlasega tasub tegeleda, ning seejuures tuleb neid leida juba väga noorelt.

«Bogdan Bondarenkoga alustasin siis, kui ta oli alles 16-aastane,» viitas Karotamm kõrgushüppe valitsevale maailmameistrile. Üheksa aastat tagasi alanud koostöö nõudis kannatlikkust – 2008. aastal juunioride maailmameistriks kroonitud ukrainlane avanes täiskasvanute tiitlivõistlustel alles mullu Moskva MMil. «Nüüd võtsin oma gruppi viis uut olümpiavõitjat – noorte olümpiapäevade võitjat. Perspektiivikate noorte leidmiseks peab väga palju suhtlema, kuulama treenereid, kuid ka endal peab olema piisavalt silma, et ühe või teise noore potentsiaali märgata. Põhimõtteliselt pead olema ka ise nagu treener.»

Turul on veel ruumi

Sama meelt on ka Üürike, kes tegelebki esialgu peamiselt vaid noorte sportlastega. Suuri tulusid sellest esialgu ei saa, kuid juba gümnaasiumiõpilasena Gerd Kanteri abistamist alustanud ja seega spordi – eriti aga heitjate ja tõukajate – maailma tundev noormees loodab, et tulevikus tasub see ennast ära. Seni nimetab ta aga seda oma tegevusse investeerimiseks.

«Olen aastas neli-viis kuud kodunt ära. Käin mööda võistlusi ja treeningulaagreid ning püüan leida andekaid sportlasi,» rääkis Üürike oma töömetoodikast. «Olen tutvustanud ennast treeneritele ja loonud sidemeid erinevate riikide alaliitudega. Inimeste tundmine on selles töös väga oluline.»

Üleöö ei juhtu siiski midagi. Üürikesele on mänedžerina töötamine juba paar aastat põhiline tegevus. Tema gruppi kuulub 16 kergejõustiklast, peamiselt Skandinaaviast, ja ei ühtegi Eestist, ning kõik nad on heitjad ja tõukajad.

«See on minu teadlik valik. Tunnen seda valdkonda hästi, seepärast pole mõtet hakata tegelema jooksjatega,» selgitas ta. Väga kõlavaid nimesid Üürikese klientide hulgast ei leia. Veel. Lootust aga on, kuna nimekirja kuulub neli U20 EMi medalivõitjat.

Kuigi aastaid oli mänedžeri töö Eestis ainult Karotamme pärusmaa, on Üürikese arvates turul ruumi veel küllalt. «Tegelikult on ka Eestis palju kergejõustiklasi, kes võiksid palju rohkem välismaal võistelda. Üks mänedžer jõuab normaalselt hallata umbes 25 sportlast,» märkis ta.

Arvestades seda, et Üürikesel endal pole grupis ühtegi eestlast ja Karotamme seltskond koosneb peamiselt ukrainlastest, venelastest ja valgevenelastest, paistab tööturul tõesti ruumi olevat.