Igonenist Metsani – pilk kõrgliiga tähelepanuväärsematele noormängijatele

Karol Mets (nr. 18) Eesti koondise särgis kohtumises Inglismaaga. Foto: Liis Treimann

Mäletate veel, kui Wayne Rooney rokkis Evertoni särgis või see õige Ronaldo rebis tükkideks PSV, Barcelona ja Milano Interi vastaste kaitsjaid? Värskete talentide oskused pakuvad vutimaailmas alati elevust. Kes on meie oma Premium liiga kõige priskemad tulevikulootused? Kes on arengus toppama jäänud? Olukorrale viskas pilgu peale ajakiri Jalka.         

Mõned nädalad veel ning Eesti liiga klubidele koidab kauaoodatud talvepuhkus. Hooaja jooksul on mängijad saanud vatti nii lumes, vihmas kui lõõskavas päikesepaistes. Kuidas on toime tulnud andekamad noormängijad? Kas mõne talendi ere täht on kustumas? Kas palliplatsidele on jõudnud uusi staare? Jalka tahab teada. Sõna saavad noortekoondiste peatreenerid Karel Voolaid ning Marko Pärnpuu, Tallinna Levadia poolehoidja Sergei Drobjatski ja Nõmme Kalju fänn Georg Mirek King.

Metsa ramm ja Luigendi ambitsioonid

Kõige rohkem patsutati FC Flora keskkaitsja Karol Metsa õlale, kelle 21 eluaastat on just see vanus, mis siinses artiklis noormängija ülempiiriks. Kiidetakse tema tehnilisust, kiirust ning võitlejahinge. Aga nagu loodusseadus ette näeb – mitte keegi pole perfektne. Drobjatski arvates ärritub noor keskkaitsja palliplatsil vahest liiga kergesti, Pärnpuu on kindel, et koondises kaitsvat poolkaitsjat mängivale mehele on tarvis rohkem rammu ning temale teadaolevalt Mets selle aspektiga ka tegeleb. Voolaid soovib aga suuremat panust rünnakul.

«Ma ootaks temalt Marek Lemsalult ja Sergei Hohlov-Simsonilt eeskuju võtmist ehk siis väravate löömist,» räägib ka Flora abitreener olnud mees. «Ootaks nurgalöökidest väravaid. Igas elemendis peaks hea olema, viis, kuus, seitse väravat võiks olla hooaja jooksul isiklik eesmärk. Kui tuleb kõne alla välismaa, siis vaadatakse kõige muu kõrval ka seda statistikat.»       

Märksa lahknevaid arvamusi kuuleb teise rohe-valge jalgpalluri Karl-Eerik Luigendi (21) kohta. King näeb probleeme noormehe suhtumises.

«Mulle tundub, nagu ta ei tahaks tegusid teha või välismaale pääseda,» kõneleb Eesti muusika- ja teatriakadeemias klaverit õppiv tudeng. «Ambitsioonid pole sellised, mis olla võiks. Ega ta halvasti ei mängi, Premium liigas väga hea loominguline mängija.»

Voolaid nendib, et kuigi Luigend on küpsemaks palluriks muutunud, on tema arengut raske hinnata, sest ta mängib sellisel positsioonil (alumine poolkaitsja – toim.), mida tõsisema jalgpallikultuuriga riigis osatakse paremini teadvustada. Luigendi suurimaks takistuseks olevat Voolaiu sõnul ... Luigend.  

«Vahel vaatad, et ta mängib nagu kümme aastat vanem mängija,» alustab Koerust pärit mees. «Mitte et ta oleks aeglane, aga kuidagi liiga rahulik. Nooruslikku viha ja särtsakust peaks rohkem olema. Vanemana peaks mäng rahulikuks minema, praegu ootaks viha. Leeds Unitedis olid omal ajal Alan Smith ja Lee Bowyer, kel lendas silmadest sädemeid. Väljakul peaks igat sekundit nautima.»

Pärnpuu mõtiskluste kohaselt tabab Luigendit kriitika, sest tema praegused ülesanded on säärased, mis niivõrd välja ei paista. Ta teeb oma asja ning koordineerib Flora rünnakuid.

Iga mees ei saa olla Iker Casillas

Infoneti verinoor väravavaht Matvei Igonen, kes saab 2. oktoobril täisealiseks, on oma vanusest hoolimata juba Premium liiga teada-tuntud nimi. Mullusel läbimurdehooajal pani ta oma raudsete tõrjetega ahhetama ja ohhetama nii mõnegi vastasfänni. Tänavu tuuakse välja tema ebastabiilsust, aga olgem realistid – sellises vanuses kollkipper pole mitte kunagi apsakatest prii. Kooliraha tuleb maksta. Parem teha seda noorena Premium liigas kui kogenenumana rahvuskoondises, kus Jalkaga vestelnud inimesed tema kohta tulevikus kahtlemata näevad. Drobjatski usub, et peale vanuse on ebakindluse põhjuseks ka võimsamad ootused. Eelmisel aastal oli Infonet üllataja, tänavu on tervelt meeskonnalt rohkemat oodatud.

«Vastutus on suurem, iga punkt on suurema kaaluga,» jutustab igipõline Levadia toetaja. «Tore, et klubi teda usaldab ja annab võimaluse. Teeb küll eksimusi, aga iga mees ei saa olla Iker Casillas, kes noorena Meistrite liiga võidab (Casillas võitis Madridi Reali eest mängides maineka tiitli esimest korda 19aastasena – toim.).»

Ebastabiilsed hetked on selles vanuses väravavahile Voolaiu sõnul omased.

«Ta on nii laps veel, tal on pikk maa minna,» arvab Soomeski treeneritööd teinud loots. «Sellises vanuses on võimatu mängida nagu küps ja kogenud väravavaht. Kas iga aasta saab üldse ainult paremaks ja paremaks minna? Et kui Igonen on 24, siis ei lööda talle enam ühtegi väravat?»  

A-koondisse on täiesti reaalne pääseda ka noorukesest puurivahi võistkonnakaaslasel Vladimir Avilovil (19). Keskkaitsja tugevusteks peetakse suurust, tugevust ning õhumängu. Marko Pärnpuu arvates on noormehel tehniliselt ning füüsiliselt kõik korras, aga kiiremaks ning nõtkemaks on vaja saada jalgade liikumist. Sel juhul oleks reaalne varsti välisklubisse siirduda.   

Nõmme trio

Omajagu tähelepanu on endale tõmmanud Nõmme Kalju trio Mihkel Ainsalu (18), Henrik Pürg (18) ja Robert Kirss (20). Klubi tugeva koosseisu tõttu ei saa ühtegi neist pidada veel Kalju põhimeheks ning seetõttu on omajagu maitstud ka esiliiga muru. Sellest hoolimata jätkub kiidusõnu kamaluga. Tugev ning tehniline poolkaitsja Ainsalu mängib, nagu oleks juba mitu aastat kõrgliigas pallinud, ja jõuab mõne vastaja tulevikunägemuses rahvusesindusse. Samas usutakse, et tema õige aeg alles saabub.

Tõenäoliselt võib samamoodi järgmiselt aastalt veelgi rohkem oodata positiivse arenguhüppe teinud kaitsemängijalt Pürgilt. Kingi sõnul on ta neist kolmest kahtlemata kõige ebaküpsem mängija, kes aeg-ajalt jalga väristab. Sellest hoolimata suudab ta oma vanuse kohta väga häid kohtumisi pidada.   

Neist Kalju noortest kõige vanem on äärel ning ründajana ringi liduv Pärnu poiss Kirss. Georg Mirek King loodab teda järgmisel hooajal Kalju põhiründajana näha.

«Tal on nii võimsust kui kiirust,» seletab Kirsist aasta vanem noormees. «Ma näeks ründes pigem Kirssi kui Ahjupera. Ma ei näe Ahjupera toomisel mingit mõtet. Samamoodi ei näe ma, et Ainsalu oleks kehvem kui Fabio Prates, ning Pürgi eelistan ma Tihhon Šišovile.»

Drobjatski Kingiga ei nõustu. Ungari kogemusega Ahjupera paneb tema sõnul Kalju noori rohkem pingutama ning tööd tegema. Voolaiu sõnul on Kirsil kätte jõudnud see aeg, mil ta peab individuaalses arengus sammu edasi tegema.

«Ma ootaks temalt läbimurret, veel jõulisemat sammu,» pajatab Voolaid, kes ka ise Kalju peatreener olnud. «Tema ideaalne positsioon on ründes, aga kui vaadata, mis klubis ta mängib, siis on raske ründajana platsile saada. Tal ei tasu loota, et keegi läheb eest ära. Ei saa mõelda, et kui Neemelo saab vigastada, siis on minu võimalus. Ta peab jõudma sellisele tasemele, et treener hakkab võrdlema ja leiab, et tema ongi parim valik. Samas paanikat veel pole. Ta on veel noor.»     

Positiivseid sõnu visati teistegi pihta. Oma tunnustuse said kätte näiteks Maksim Gussev, Eduard Golovljov, Rasmus Tauts, Jevgeni Harin, Trevor Elhi, Martin Miller ning Deniss Tjapkin. Kui Jalkaga vestelnud kolm vutiinimest neljast leiavad, et noored saavad Premium liigas piisavalt mänguaega, siis King on vastupidisel arvamusel.

«Võiks tegelikult rohkemgi saada,» on ta kindel. «Minu arust läheb see asi iga aastaga järjest kriitilisemaks, võtame näiteks Levadia, kes on alati palju noori kasutanud, kuid see aasta on see harvemaks jäänud.»

Huvitaval kombel tõsteti ainult korra üles enne mainitud klubi keskväljamootor Ilja Antonov, kes veel detsembrini püsib vanusenumbris 21. Ilmselt mängib oma rolli see, et praeguseks on ta maha murdnud koondiseukse ning on juba kolmandat hooaega järjest oma klubi põhimees. Siit ka tarkusetera kõigile noorpalluritele. Tuleb mängida nii kindlalt, et inimestel ununeb sinu vanus.

Jalka vanemaid numbreid näeb: http://www.jalgpall.ee/jalka.php