Kas kunstmuruväljak võib sportlasel põhjustada vähki?

Iga väiksemgi liigutus paiskab kunstmuruväljakult õhku kantserogeensete kummitükkide pilve. Foto: AP/Scanpix

Ameerikas kardetakse, et kunstmurul treenimine on ohtlik. Kõige suurem risk vähki haigestuda olevat väravavahtidel.

Ameerika lapsevanemad on ärevil. Paar nädalat tagasi avaldas telekanal NBC loo, milles visati õhku kahtlus, et sünteetilised kunstmuruväljakud võivad põhjustada sportlastel vähki. Kindlaid tõendeid siiski ei ole, kuid teema vajab tõsisemat uurimist. Spordiarst Mihkel Mardna sõnul võib kunstmuru olla üks vähiriski suurendavatest arvukatest teguritest, kuid otseselt kindlasti haigust ei põhjusta.  

Oktoobri alguses tekitas telekanali NBC saade kunstmuru ja vähi seostes USAs väikese tormi. Faktid, mis lauale löödi, olid kurjakuulutavad. Endine USA koondislane, praegune treener Amy Griffin teatas, et tal on nimekiri 38 vähki haigestunud jalgpallurist, kellest suisa 34 olid väravavahid. Mõistagi, sest kollkiprid on kõige enam murupinnaga kontaktis.

«Olen teinud treeneritööd üle veerandsaja aasta,» rääkis Griffin. «Esialgu oli kõik rahulik, kuid viimasel kümnendil on ühtäkki liiga paljudel noortel jalgpalluritel diagnoositud vähk.»

Ükski uuring vähi ja kunstmuru seost ei näita, kuid Griffini arvates tuleks teemat väga tõsiselt uurida. Äkki põhjustavad haigust siiski organismi sattunud sünteetilised murukiud ja vanadest rehvidest valmistatud graanulitest täitepinnas.

Paar päeva pärast telesaadet andis endast teada 22-aastane Jordan Swarthout, lapsest saati jalgpalli mänginud endine väravavaht, kes põdes haruldast verevähi vormi, Hodgkini lümfoomi, kuid paranes. «Vaatasime saadet ja ema ütles: jutt käib justkui sinust. Mäletan siiani, kuidas väljak lõhnas kõrbenud autorehvide järele. Pärast iga treeningut olid nina, kõrvad ja suu kummigraanuleid täis,» meenutas Swarthout. «Graanulid olid kõikjal – riiete vahel, kinnastes, sattusid autosse ja seljakotti.»

Teisedki väravavahid kinnitasid, et eriti treeningul on nad suurema osa ajast pikali, neelavad graanuleid ja kummitükid tungivad teinekord isegi naha alla.

Kunstmurutootjate ühenduse (Synthetic Turf Council) üks juhte doktor Davis Lee palus vaadata nende kodulehte, kus on viited 14 uurimusele, mis kinnitavad, et tehisväljakud ei kahjusta tervist mingilgi moel, sest neis sisalduvate kemikaalide määr on väga-väga väike.

Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) kinnitusel on rehvides, mida kunstmuru täiteks kasutatakse, küll kantserogeenseid aineid, nagu arseen, nikkel, benseen, kaadmium, kuid turvalisel määral.

«Inimesed märkavad rehvide tootmisel tarvitatavaid kemikaale ja pööravad need hoobilt terviseriskiks, arvestamata, et vulkaniseerimisprotsess muudab ained kahjutuks,» sõnas firma FieldTurf üks juhte Darren Gill.

Paraku vähki haigestunuid ja nende lapsevanemaid need uurimused ei lohuta.

Mittetulundusliku terviseorganisatsiooni Environment and Human Health direktor David Brown viitab seitsme aasta tagusele raportile, mis väidab, et kunstmuruväljakud suurendavad vähiriski ning võivad põhjustada naha- ja hingamisteede haigusi. «Meie uurimus oli väga limiteeritud, sest monitoorisime vaid üksikuid väljakul sisalduvaid keemilisi aineid, ent ometi võin kinnitada: nende seas on kantserogeene.»

Browni arvates tasuks igal juhul ettevaatlik olla: «Väravavahid peaksid harjutama loomulikul murul, isegi kui võistlused toimuvad tehiskattel, ning kindlasti tuleks pärast treeningut või mängu end põhjalikult puhtaks küürida. Samas... Kuidas saab nii olla, et me lubame lastel mängida väljakul, mis sisaldab vähkitekitavaid kemikaale?»

Mardna seisukoht on kindel ja selge: «Kunstmuruväljakud võivad sisaldada kantserogeenseid aineid, kuid neid leidub kõikjal, ka koduses majapidamises. Iseenesest need ained vähki ei põhjusta, kuid võivad olla üheks kaasaaitavaks kaudseks faktoriks väga paljudest.»
-------------------------------------------------------------------

Kommentaar

Mihkel Uiboleht

EJLi pressiesindaja

Kõigis meie piirkonna riikides – Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra – on kunstmuruväljakute osakaal üldisest umbes kolmandik. Meie piirkonnas on kunstmuruväljaku eelis eelkõige aastaringne kasutatavus ja vähene sõltumine muutlikust ilmast, samuti suurem kasutustundide arv.

Kõik uued kunstmuruväljakud on nn uusima põlvkonna omad, tippjalgpallis ei lubata vanemaid enam kasutada. Vanema põlvkonna väljakud on peamiselt kooliväljakutena kasutusel.

Oleme kursis USAs avaldatud uuringutega vähi ja kunstmuruväljakute seostest. Saame selle kohta öelda, et kunstmuruväljakute tehnoloogia on kinnitatud Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) poolt. Kunstmuruväljakute suhtes on uuringuid läbi viinud ka näiteks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Need uuringud on kinnitanud, et kunstmuruväljakute kasutamine praegusel moel ei ole ohtlik. Konkreetsed uuringud on läbi viinud ka Euroopa Komisjon, riikidest Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Inglismaa, Šveits, Prantsusmaa ja Rootsi. Konkreetselt Soomes tehti uuring kunstmuruväljakute kasutamisest sisehallis – tuvastati, et õhusaaste sisehallis ei erine õhusaastest mujal.

USAs avaldatud ühe uuringu põhjal on analoogset teemat käsitletud ka Soome, Rootsi ja Norra ajakirjanduses. Vastused on olnud sarnased, kuna terve Euroopa lähtub samadest põhimõtetest, ja mitte ühest uuringust, vaid kümnetest uuringutest. Hetkeseisuga tundub, et teema on ülepaisutatud.