Balta röövis kettaheitjatelt tähelepanu

Õnnelik Ksenija Balta pärast rekordihüpet. Taamal naeratab treener Andrei Nazarov. Foto: Toomas Huik

Ergo maailmamängud pidanuks olema kettaheitjate show, kuid oli lõpuks kõike muud. See oli Ksenija Balta sooloetendus, ameeriklaste Justin Gatlini võimas jooks ja Adam Nelsoni teatraalne etteaste.

Just nemad olid need, kellele kuulus kogu publiku tähelepanu. Õhtu suurimaks staariks tõusis loomulikult Ksenija Balta, kes püstitas 6.87ga kaugushüppes Eesti rekordi. Pärast õnnestunud katset jooksis Balta oma treenerist elukaaslase Andrei Nazarovi juurde ja kallistas teda.

«Tema esimesed sõnad olid: väga hea, aga tehniliselt oli hüpe kehv! Seega varu veel jäi,» muigas Balta, kes iga hüppe järel naeratas publikule, lehvitas ja plaksutas. Ta oli staar selle sõna kõige otsesemas mõttes – pakkus publikule emotsioone, silmailu ja pikki hüppeid.

Napilt paarkümmend minutit pärast võistlust jagas Balta trobikonnale fännidele autogramme. Kui taevasse lasti ilutulestik, sõnas Balta naeratades: «Keegi võiks taeva pimedamaks teha.»

Pinge oli peal
Kogu hooaja vältel teda jälitanud ebaõnn oli lõpuks pöördunud.  Ta sai leevendust napilt üleastutud ülipikkadele katsetele, ebaõnnestunud Barcelona EMile ning segadust tekitanud Stockholmi Teemantliiga etapile. Vähemalt mingil määral.

«Muidugi on natuke kahju, et see tulemus kuskil suuremal võistlusel ei sündinud. Aga peaasi, et ta siiski tuli!» kinnitas Balta, kes mitmel varasemalgi võistlusel pea sama pikki hüppeid näidanud.
Siis on ta need aga ülinapilt üle astunud. Nüüd nägi ta viimaks pika hüppe järel ka valget lippu. Ja see mõjus suure kergendusena.

«Metsik pinge oli juba peal. Ise ka imestasin, et suutsin selle nüüd ületada. Lõppude lõpuks tuli see tulemus ära! Tahtsin inimestele juba ammu seda pakkuda,» rääkis Balta, kes kordas sentimeetri pealt oma Torino EMil hüpatud siserekordit.

«Nüüd ei lähe need tulemused vähemalt segamini.»
Nüüd võtab Balta väikse puhkuse. Kui korraldajad tahavad, siis võistleks ta heameelega Londoni Teemantliiga etapil. Kui aga mitte, siis otsib väiksemaid võistlusi, kus sprinti joosta.

«Kõik oleneb nüüd sellest, kas nad tahavad mind Londonisse võistlema või mitte. Et kas nii pikk hüpe maksab midagi või mitte,» sõnas Balta, kellel veel mõrult meeles Stockholmi etapp.

Suur staar?

Võistluseelsel hommikul kuulis ta, et võistleb teises grupis, kus ei saa Teemantliiga punkte jahtida. Seetõttu otsustas ta stardist loobuda ja Eestisse tagasi sõita.

Küsimusele, miks ta end nõrgemas grupis tõestada ei soovinud, vastas ta: «Siin on umbes räägitud, et ma olen nii suur staar ja sellepärast ei tahtnud teises rühmas hüpata. Asi polnud üldse rühmades. Ma teadsin, et poleks suutnud sellisel võistlusel samasugust tulemust teha.

See poleks mulle midagi andnud, ma poleks ka edasistele Teemantliiga etappidele peale saanud,» vastas Balta ja lisas: «Ega ma sellepärast väga ei kurvastanud. Sain oma tulemuse siin realiseerida.»

Ergo maailmamängude eeldatava põhiala, meeste kettaheite võitis 64.59ga värske Euroopa meister Piotr Malachowski. Gerd Kanter oli 64.24ga teine ja leedulane Virgilijus Alekna 64.22ga kolmas.

Aleksander Tammerti parimaks jäi 60.31 ja kaheksas koht. Õnneks sellest piisas, et meeskondlikult Leedu ja Poola ees esikoht võtta. Ometi käis Kanter pärast võistlust ringi, surnumatja pilk ees. «Kettad lendavad küll kõrgele-kõrgele, aga mitte kaugele. Tehnika on käest ära. Nüüd on jäänud veel kaks Teemantliiga etappi – üritan nendeks keskenduda,» nentis Kanter.

Meeste kuulitõukes pakkus publikule silmailu ameeriklasest Helsingi maailmameister Adam Nelson, kes omapärast stiili demonstreeris ja 21.01ga võidu võttis. Taavi Peetre piirdus 19.83ga.
Meeste 100 meetri jooksu võitis Justin Gatlin 10,17ga.