Kuigi Eesti jalgpallikoondise EM-valikgrupp pole kergete killast, lähevad mängijad katsumusele vastu positiivsete emotsioonidega. Siiski tunnistatakse, et parandamiskohti on mängus küllaga.
Koondis igatseb vana hea Operi järele
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
10. august 2010, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seltskonda, kuhu kuuluvad Fääri saared, Põhja-Iirimaa, Sloveenia, Serbia ja Itaalia, peaks praegu kartma iga rahvusesindus. Viimase kolme tugevust näitab pääs juunis-juulis peetud maailmameistrivõitlustele Lõuna-Aafrika Vabariigis. Iirlased on viimastes valikgruppides näidanud väga head minekut – MM-valikgrupis, kuhu kuulusid Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Poola ja San Marino, koguti 15 punkti.
Kuigi Fääri saared on grupis selge autsaider, on ka nemad aastatega samme edasi astunud. Alagrupi raskust kinnitab ka FIFA edetabel, mille põhjal on just Eesti koondise alagrupp kuueliikmelistest tugevaim. Meie vastased asuvad praegu pingereas 11. (Itaalia), 13. (Serbia), 19. (Sloveenia), 59. (Põhja-Iirimaa) ja 117. (Fääri saared) kohal.
«Eesti jaoks kergeid valikgruppe ei saagi olema, kuid tegu pole ka millegi sellisega, millega meil varem tegu poleks olnud,» arvas koondise peatreener Tarmo Rüütli, kes usub, et eestlased suudavad peavalu valmistada kõigile. «Suured näitasid MMil, et võivad olla põrumisvõimelised. Samas oleme ka ise mängudes Portugali, Belgia isegi Brasiilia ja teiste vastu näidanud, et ei kuku kellegagi mängides käpuli.»
36 tabamusega Eesti läbi aegade suurima väravaküti Andres Operi sõnul aga ei tasuks vastaste esitusi maailmameistrivõistlustel liialt tõsiselt võtta.
«Itaalia põrus täielikult. Vahepeal tundus, et neil juba hakkab tulema, aga langesid ikka välja. Serbiaga sama asi, aga kui ikka ei suuda Austraaliat võita, siis pole midagi teha. Sloveenia ei teinud ka midagi erilist,» meenutas Oper. «See MM oli üldse väga imelik. Kellestki ei saanud ju päriselt sotti.»
Rüütli meelest võib Eesti selles pundis olla optimistlikum, võrreldes eelmise MM-valikgrupiga, kuhu kuulus teiste hulgas hiljem maailmemeistriks kroonitud Hispaania.
«Suveräänset favoriiti seekord ei ole. Eelmine kord oli Hispaania selge soosik, kuid seekord on pisut tõenäolisem kõigilt punkte röövida,» arvas Rüütli.
Eelmisel valikturniiril üllatas Eesti kena mängupildiga ja ka nimekaid vastaseid suudeti vähemalt episoodiliselt hästi rünnata. Puudujäägid aga tekkisid seal, kus varem oldi üsna kindlad – kaitseliinis. Tagalaliin tervikuna püsis hästi, kuid saatuslikuks said isiklikud vead. Selles osas tahab koondis sammu edasi astuda.
«Võrreldes eelmise valiktsükliga peame muutuma stabiilsemaks. Sellist põrumist ja äravajumist ei tohi juhtuda nagu Bosnias (Bosnia ja Hertsegoviinas kaotas Eesti 2008. aasta septembris 0:7),» kinnitas Rüütli.
«Lasime liiga palju väravaid lüüa oma eksimustest. Kui tõesti vastane jõuab tabamuseni oma meisterlikkusega, siis pole midagi teha, kuid oma vigu ei saa nii palju lubada.»
Teiseks suureks probleemiks on kujunenud võimaluste ärakasutamine. Eestlased suutsid EM-valikturniiril luua küll rohkelt võimalusi, isegi kõige tugevamatega mängides, kuid ära neid ei kasutatud.
«Igas meeskonnas on sellised mängijad, kes toovad tulemuse ära. Kui meil sellised tekiks, muutuks ka tase kõvemaks,» arvas Rüütli. «Nimesid ei hakka mainima, kuid neid, kellel külmaverelisusest puudu jääb, on palju.»
Klubijalgpalli Inglismaa tugevuselt teise liiga klubisse Middlesbrough’sse mängima siirdunud Tarmo Kink arvab, et koondis igatseb vana Operit.
«Ma olen seda varem ka öelnud, et meil ei ole pragu sellist ründajat, kes oma klubi eest stabiilselt väravaid lööks. Sellist nagu kunagi oli Oper, kes Hollandis pidevalt kõmmutas,» arutles Kink.
Kes siis võiks kanda sellist rolli, nagu oli Operil kunagi?
Eesti läbi aegade parim ründaja on küll ka ise endiselt koondises, kuid viimastel aastatel muret teinud vigastused on muutnud praegu klubita Operi seisundi küsitavaks. Ka ta ise polnud sada protsenti kindel, kas on võimeline terve kohtumise kaasa tegema.
Samas teevad Operi rikkalikud kogemused ja hea realiseerimisoskus ta mängijaks, kes on rahvusesindusele isegi poole jõuga kasulik. Kink, kes suurepäraste väravatega pääsu saareriiki lunastas, mängib aga eelkõige ääreründaja kohta. Kõik viitab Kaimar Saagile, kes peaks sel valikturniiril tasemes sammu edasi astuma ning vastaseid väravatega kostitama. Nii nagu ta tegi U21 koondises.
«Pean kindlasti näitama, et suudan mängida ja olen mänguaega väärt. Kindlasti peaks hakkama ka väravaid lööma,» kinnitas Saag, kes nii nagu Opergi oma väliskarjääri algusaastatel mängib Taanis Silkeborgi-nimelises klubis. «Võib-olla oleme Operiga natuke sarnased kiiruse ja tehnika mõttes, kuid minul on siiani väravad puudu jäänud.»