Rocki korvpallimeeskonnast. Vana korvpallur arvab: suur ärevus on õhus

FOTO: TPM

1.

Rocki korvpallimeeskond pole sel hooajal erilist rõõmu valmistanud. Pessimistlikumad vaatlejad võivad ilmselt öelda, et meeskonna mängus ei suju praegu miski.

Eurosarja esimene mäng Rumeenia klubi Energia Targu-Jiu vastu näitas ju, et pole rünnakut, pole kaitset. Pole korralikult väljamängitud viskekohti, pole normaalset visketabavust. Pole koostööd mängijate vahel ei kaitses ega rünnakul. Pole meest, kes palli probleemideta üle toonuks ja rünnakut juhtinuks, pole meest, kes individuaalse meisterlikkusega mängu enda peale võtnuks. Pole Leedu leegionäride olulist rolli. Pole üllatust meie meestelt. On, nagu ikka, palju pallikaotusi.

Vähem pessimistlikumad vaatlejad tuletavad ilmselt meelde eelmise hooaja algust, kus ühe mehe (Augustas Peciukeviciuse) puudumine vigastuse tõttu halvas kogu mängu ning sellesama mehe tagasitulek pani meeskonna rollid paika ning mäng hakkas sujuma.

Kellel aga veel pessimistlikkust üle jääb, tuletab ilmselt meelde, et eelmisel hooajal hakkas Rocki mäng parem välja nägema ka siis, kui pikk ja ainult korvi all mängiv keskmängija Uroš Lukovic vahetati välja liikuva ja kaugeltki viskava pika Vilmantas Dilyse vastu.

Aastad ei saa olla päris vennad, kuid nimetatud asjad viitavad Rocki tavapärastele probleemidele. Sõltuvus ühest-kahest tagamängijast on hästi suur ning oskus toita pallidega suurt keskmängijat on ... paraku hästi väike.

Kindlasti on meeskonnale hetkel vaja ka 30-punktilist võitu TLÜ/Kalevi üle koduses liigas, kuid andkem endale aru, Rock peaks ikkagi olema ette valmistatud ja komplekteeritud mängudeks eurosarja tasemel. See otsustab hinnangud, sest praegu on puudu ka nende kahe vahelüli Balti liiga näol, mis annaks Rockile rohkem kõvemaid mänge.

2.

Mis on lahti Augustas Peciukeviciusega, seda pealtvaatajate hulgast kuuendast reast ilmselt päris täpselt öelda ei oska. Me saame märgata, mismoodi leedulane platsil käitub, ja teha sellest mingid järeldused.

Koduliiga mängus Pärnuga, mille Rock võitis kodus kindlalt, oli Peciukevicius sellele hooajale tavapäraselt mitu kolmepunktiviset mööda laadinud, kui teise poolaja alguses neid kaks järjest sisse viskas. Ilma igasuguse varjamiseta näitas Peciukevicius mõlema käe sõrmega oma mõlemale oimukohale: tema kehv mäng on kinni peas, ei kusagil mujal.

Et see mäng aga kehv on, seda näitavad kasvõi needsamad kolmepunktivisete numbrid, mis Peciukeviciusel on sel hooajal kahtlaselt nullilähedased: Kalev/Cramoga 5/0, TYCO Raplaga 0/0, TTÜ KKga 4/0, Valgaga 3/0, Pärnuga 8/2, Rakverega 2/0, TLÜ/Kaleviga 0/0. Kokku ei vähem ega rohkem kui 22/2 ehk 9 protsenti. See ei ole kindlasti see Peciukevicius, kes Rocki mängu käima veaks. Aga kes see teine küll olla võiks ...

Muidugi võiks ju arutleda, et kahe hooaja Peciukevicius on kaks erinevat mängijat, kuigi väliselt on kõik enam-vähem sama (ikka tuleb ilmselt arvestada, et suur vigastus eelmise hooaja lõpul mõjutab meest siiani).

Kui eelmisel hooajal oli Peciukevicius peaaegu tundmatu mängumees, siis nüüd oskavad teda jälgida nii omad kui vastased; kui eelmisel hooajal oli Peciukevicius positiivne üllatus, siis nüüd on tal ilmselt ka endal peal kohustus meeskonda vedada ja ... päästa. Tundubki, et mõneti on mehel nautiv mängulust asendunud närvesööva kohustusega. Ja see on varemgi mängijaid kammitsema hakanud ... Aga nagu öeldud, kuuendast reast mehe sisse ei näe, järeldusi saab teha vaid mängudest ja arvudest. Miskit need aga ära näitavad.

3.

Kindlasti ei saa Rocki-sugune meeskond vaadata vaid leegionäride otsa.

Niisugust olukorda, mis on paljudes Euroopa klubides, sealhulgas ka Rocki vastastel EuroChallenge’i sarjas, et oma riigi korvpallur pääseb platsile haruharva, ei tule Rockis kunagi. Kaks-kolm leegionäri on Rocki lagi ja ilmselt ka nii jääb. Seda enam peavad mängu saatust määravad mängumehed olema Eesti korvpallurid ning nende hulgas peaks Rockis ja Rocki pääsuks olema korralik konkurents.

Millegipärast väga ei ole.

Ja taas peab üle kordama, et Rock ei ole mõeldud pusima koduliigas Valga, Rapla, Pärnu, mõne Tallinna ja isegi Rakvere meeskonnaga (mis jutt see olgu, sel aastal on lisaks pusimisele ka peksa saadud!). Rocki elu ja olu otsustab ikkagi eurosari ja Balti liiga finaal, ja see on selge juba aastaid.

Seega peaksid Rockis mängima eelkõige need Eesti korvpallurid, kellel on isu mängida Euroopa klubide ja Balti liiga tipu tasemel. Mõne üksiku pensionieeliku kannatab Rock ehk välja, kuid kui neid saab juba liiga palju, siis hakkavad kannatama Rocki eesmärgid. Kas need juba sel hooajal ei kannata!?

4.

Vanasti unistasin ma All Starsi ketsidest, nüüd unistan sellest, et Rockis oleks selline liider, kes lisaks mängu enda peale võtmisele ka riietusruumis mehed ellu ärataks. Ma ei pea ju ütlema, mis selleks teha tuleks. Me ei saa seda muidugi teada, sest riietusruumi võõraid ei lasta, kuid praegu sellist liidrit küll meeskonnas ei tundu olevat.    

Tagasi üles