Eesti kahevõistluskoondise noorim liige Kristjan Ilves tahab kahe aasta jooksul otsustada, kas jätkab senise alaga või hakkab suusahüppajaks.
Ilvese tulevik: kuld ja suusahüpped?
12. november 2014, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele, et suvel käis nii üks kui teine meelitamas, et mida sa selle kahevõistlusega jändad, hakka suusahüppajaks, on Kristjan Ilves praegusele alale truu. Truudust tahab ta kinnitada juunioride MMi (kuld)medaliga. Samas ei välista Ilves midagi: «Järgmised kaks hooaega näitavad, mis minust saab.»
Pilt on teinekord petlik. Hooajaeelsel pressikonverentsil viibisid ja istusid kõrvu kolm sportlast: suusahüppajad Martti Nõmme ja Siim-Tanel Sammelselg ning Ilves. Aga tema veel kahevõistlejana, kuigi võiks kaasa lüüa ka suusahüpete MK-sarjas, sest vastavad normid – punktid FISi ja kontinentaalkarika sarjast – on täidetud.
Ilves tunnistab, et viimasel ajal on paljud üritanud teda veenda ala vahetama, ka tippspordiga lõpparve teinud Kaarel Nurmsalu, kes võitis kahevõistlejana kaks juunioride MMi pronksi ja heitis seejärel murdmaasuusad nurka. Ka Nurmsalu-eelne suusahüppeäss Jens Salumäe alustas kahevõistlejana.
«Esialgu ma neid suusahüppe-jutte kuulda ei võta, näen tulevikku siiski kahevõistlejana,» kinnitab Ilves, kuid lisab, et kirikus pole midagi maha kuulutatud. «See ja järgmine hooaeg annavad vastuse. Kui ei lähe nii, nagu soovin, siis... Nurmsalu oli teerajaja, näitas, et ühelt alalt teisele on võimalik edukalt üle minna.»
Nagu Nurmsalu ja Salumäe olid, nii on ka Ilves maailma kahevõistlejate seas üks parimaid suusahüppajaid. «Tulemusele panen, jah, aluse ikka hüppemäel,» nõustub Ilves. «Samas olen suvel suusatamises kõvasti edasi läinud, kogunud jõudu ja parandanud tehnikat. Lisaks käisin ninalõikusel ja nüüd käib õhk paremini läbi. Pelgalt suu kaudu hingates ei tulnud hapnikku piisavalt peale.»
Eestis pole just palju olümpiaalade sportlasi, kes lähevad juunioride MMile selge sihiga medal võita. Ilves, kahe aasta tagune pronksimees, läheb. Neli pressikonverentsil viibinud sponsorit seitsmest ennustasid Ilvesele MM-kulda, nii nalja mõttes, nagu kommenteeriti. Peategelane siinkohal nalja ei mõista: «Asi on tõsine. Kui sa 16-aastaselt pronksi teenid ja aasta hiljem võistlus untsu läheb, siis seekord alla medali leppida ei saa.»
Ent nagu räägitakse, huvitavad ja erutavad juunioride medalid vaid käputäit inimesi – sportlast, tema treenerit ning vanemaid. Millised on lootused MK-sarjas? Kui mullu olid Ilvese kohad keskmiselt 35.+, siis tänavu...
Ilves: «Tahaksin kümme pügalat allapoole tulla, sõita stabiilselt 25. koha kanti ja mõnel korral sähvatada. Tase on mul selline, et kui end kuue sekka hüppan, peaksin murdmaal finišini enam-vähem ära kannatama, sest esimesed mehed võtavad alguses suusasõitu rahulikumalt.»
Avastardi teeb Ilves novembri viimasel nädalavahetusel, MK-sarja esimesel etapil Kuusamos, kus saab end võrrelda maailma paremikuga. Võitlus Eesti esikahevõistleja tiitlile algab nädal hiljem Lillehammeris, kus karussellile hüppavad ka Norras treenivad vennad Kail ja Han-Hendrik Piho.
«Paratamatult on meil kujunenud kaks leeri – «norralased» ja meie Karl-August Tiirmaaga,» selgitab Ilves. «Kas ma just oma tee õigsust tahan näidata... Pigem tugevust. Sisemine konkurents on see, mis edasi viib.»
Tuuletunnelis kiirust kogumas
Kahevõistlejate treener Tambet Pikkor ajas oma hoolealustele Kristjan Ilvesele ja Karl-August Tiirmale ning suusahüppajatele Martti Nõmmele ja Siim-Tanel Sammelseljale välja võimaluse teha tuuletunnelis kaheksa tundi teste, et leida parim hoovõtu- ja lennuasend.
Hirmkallid kaheksa tundi tunnelis, mille hea sõber kinni maksis, läksid täiega asja ette, kinnitas Pikkori: «Meeste tegeliku ja ideaalse asendi vahe oli suur. Nad said selgema pildi, kuidas käituda tornist alla tulles ja kuidas õhulennul. Nüüd on vaja asendid lihasmällu kinnistada ja siis venivad õhulennud pikemaks.»
«Hüpe algab hoovõtust ja õige asend andis näiteks Nõmmel ja Ilvesel juurde kiirust 1 km/h, mis on tohutult palju, sa justkui hüppaksid kaks poomiastet kõrgemalt,» selgitas suusahüppajate treener Jaan Jüris, kes testimise juures viibis. «Lennuasend oli neil mõlemal hea, väga palju polnud vaja timmida.»