Täna, 13. novembril toimus Paides VIII Eesti Spordi Kongress, kus arutati spordirahva kaheaastase ühistöö tulemusel valminud arengustrateegiat «Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030».
Postimehe video: vaata Eesti Spordi Kongressi teist osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaata Eesti Spordi Kongressi esimest osa SIIT!
Arengustrateegia on esimene omataoline alates Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli tõi välja, et tegu on esimese korraga 23 aasta jooksul, kui spordirahvas lepib ise kokku valdkonna prioriteetides ja eesmärkides. «Sealjuures pole vähemoluline arengustrateegia koostamise protsess ise – strateegia ei valminud kabinettides, vaid spordirahva ühistööna ning igaüks, kes tahtis, sai oma sõna sekka öelda,» lausus Seli.
Eesti Spordi Kongressi kandev osa on aruteludel, mis lahkavad arengustrateegias määratletud Eesti spordi nelja suurt eesmärki:
1. valdav osa Eesti elanikest liigub ja spordib;
2. liikumine ja sport on oluline majandusharu;
3. liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4. Eesti riik on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
Spordipoliitika põhialuste koostamine algas ühiste kavatsuste protokolli sõlmimisega Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeeriumi vahel 2012. aasta lõpus. Arengustrateegia koostamist korraldas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Pärast Eesti Spordi Kongressil heakskiitmist esitatakse arengusuunad Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule vastuvõtmiseks.
Eesti Spordi Kongressi korraldab Eesti Olümpiakomitee iga nelja aasta järel. Neljapäeval Paides toimuv Eesti Spordi Kongress on järjekorras kaheksas. Esimene spordirahva suurkoosolek toimus 1919. aastal, järgmine alles 1989. aastal, regulaarselt on spordikongressid toimunud alates 1994. aastast.