Eesti jalgpallikoondis tõmbas tänavuseks sünge joone alla EM-valikmängudele, kui Serravalles viigistati 0:0 alagrupi autsaideri San Marinoga.
Eestlaste algkoosseisus suuri üllatusi ei olnud ning võrreldes nädala sees Norraga peetud sõpruskohtumisega oli vigastada saanud vasakkaitsja Ken Kallaste asemel algrivistuses Dmitri Kruglov, kes teda ka kolmapäeval asendas. Väravas oli eestlastel aga taas Mihkel Aksalu, kes tegi norralaste vastu korraliku partii.
Asetuse mõttes tuldi väljakule skeemiga 4-4-2, kus ründajateks olid Sergei Zenjov ja Henrik Ojamaa. Võrreldes Norraga peetud kohtumisega oli keskväljal tehtud väike muudatus, kui omavahel olid ääred ära vahetanud Konstantin Vassiljev ja Ilja Antonov. Seekord oli Antonov vasakul ja Vassiljev paremal äärel.
Kohtumise esimesed minutit olid Eesti jaoks kohe hirmutavad, kui kohe esimesel minutil sai kollase kaardi Aleksander Dmitrijev. Sellele järgnes ka kerge vastase surve, kus võõrustajad said nii nurgalöögi kui ka proovida pealelööki.
Kohtumise alguses ei saanudki Eesti end eriti käima ning üritavamaks pooleks olid võõrustajad nig nii pidime nii mõnelgi juhul kaitses mängides lihtsalt pika palli ette lööma. Esimesena tõi eestlaste rünnakutesse elu Sergei Zenjov, kes võttis vastaste keskkaitsjale Davide Simoncinile 11. minutil välja kollase kaardi.
28. minutil tekkis Eestil rünnakul päris hea võimalus, kui Zenjov sai hea söödu järel väravavahiga silmitsi, kuid ei suutnud siiski vastaste puurilukku üle mängida ja Aldo Simoncini tõrjus. Tegemist oli kohtumise jooksul eestlaste esimese löögiga vastaste väravaraamidesse. Sellele järgnesid aga vastaste teravad rünnakud ja lisaks teenis San Marino taas nurgalööke, kus eestlastele probleeme tekitati. Eestlaste poolt tuli avapoolaja lõpus veel üks ohlik kauglöök, kuid esimene poolaeg lõppes siiski 0:0 seisuga ning San Marino jahtis jätkuvalt oma ajaloo kolmandat punkti valikmängudes.
Esimesel poolajal jäigi Eesti koondise mäng tuimaks ning elu oli liikumises vähe. Selgelt oli näha, et väljakul ei olnud meest, kes oleks suutnud kaaslased üles ärgitada. Nii tehti ka poolajal vahetus, kus Dmitrijevi asemele tuli Joel Lindpere.
Teise poolaja alguses oli näha, et eestlastel oli veidike rohkem soovi midagi korda saata, kuid tõsise surve alla ei õnnestunud eestlastel San Marinot ikkagi panna. Peatreener Magnus Pehrsson hakkas seejärel otsima veel uusi lahendusi vastaste kaitse murdmiseks ja nii tuli 62. minutil Ojamaa asemele väljakule Henri Anier.
Mängu edenedes vajusid San Marino mängijad kaitses aina sügavamale ning eestlaste puhul võis ebaõnnestumiste puhul näha juba ka frustratsiooni. Eriti võis seda mõnel juhul silmata Vassiljevi puhul.
74. minutil läks Pehrsson juba suurema riski peale, kui ta võttis väljakult ära keskkaitsja Artjom Artjunini ja saatis platsile ründaja Ingemar Teeveri. Eestlastel tekkiski aina enam võimalusi, kuid palli ei saanud väravasse ei Zenjov ega ka Igor Morozov. Niimoodi kulgeski mäng lõpuni ja lõpuvile kõlades oli seis 0:0 tõsiasi. San Marino koondise ajaloos oli tegemist kolmanda korraga, kui suudeti valiksarjas kaotust vältida. Seni olid positiivsete tulemustena San Marino jaoks kirjas 1993. aastast 0:0 viik Türgiga ning 2001. aastast 1:1 viik Lätiga.