Viik, mis maitses mitmekordselt valusa kaotusena

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Zenjov vaatab Serravalle Stadio Olimpico väravat, kuhu eestlastel ei õnnestunudki ühtki palli lüüa.
Sergei Zenjov vaatab Serravalle Stadio Olimpico väravat, kuhu eestlastel ei õnnestunudki ühtki palli lüüa. Foto: EJL

Laupäeva õhtul oli Eesti jalgpallikoondise ajaloos üks mustemaid õhtuid, kui 2016. aasta EM-valikmängus ei suudetud võõrsil üle mängida FIFA edetabelis viimasel kohal olevat San Marinot. 0:0 viik on kurb tõsiasi, ent näidatud mängupilt oli lihtsalt masendav ja kõrvaltvaatajale ei olnud küll aru saada, millise idee järgi sooviti üldse väravani jõuda. Nii võiski San Marino koondis ajaloo jooksul alles kolmandat korda rõõmustada selle üle, et nende värav oli lõpuvile kõlades puutumatuks jäänud.

Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson tunnistas pärast kohtumist, et nädala jooksul harjutatud ründemängu ideed ei jõudnud soovitult mängijateni ja seetõttu tuleb tal edaspidi teha edukamat tööd, et tema mõtetest paremini aru saadaks. Lisaks sellele oli selgelt näha, et meeskond oli väljakul krambis ja kohtumiseks ei oldud hästi valmis. Hea näide selle kohta oli mängu esimene minut, kui Aleksander Dmitrijev sõitis juba 12. sekundil keskväljal vastasele jalg ees sisse ja teenis kollase kaardi – hullemal juhul oleksid eestlased võinud kohe jääda vähemusse.

Kogu käimasolevas valiksarjas ongi märksõnaks olnud ründemängu hambutus. Nelja mänguga on Eesti suutnud enda kaitse küll korralikult lukku keerata ja meie võrku on löödud vaid kaks palli, kuid ise oleme suutnud 360 mänguminutiga lüüa vaid ühe värava, ja sedagi olukorras, kus sloveenlased oli eestlaste vastu jäänud väljakule arvulisse vähemusse.

Kaootilise ja krampliku mängu juures oli laupäeval väljakul selge puudus ka liidrist, kes oleks suutnud kaaslasi võitlema sütitada ja vajadusel ka mõnele mehele käratanud, et nüüd on aeg jalad kõhu alt välja võtta. Eesti-Inglismaa mängu järel võisime mõelda, et toonases matšis punase kaardi teeninud kapten Ragnar Klavan peab õnneks vahele jätma just mängu San Marinoga, sest küll suudetakse väikeriik ka kaptenita maha murda. Tegelikult tunti aga Klavanist uskumatult suurt puudust, sest tema rolli ei suutnudki keegi üle võtta.

Samuti jäi koondisel laupäeval puudu Klavani enesekindlusest, sest lõpuks väristasid juba kõik jalga ning ebakindlus kandus ainult edasi ja keegi ei suutnud kaaslasi rahustada. Nii võiski Eesti koondislaste poolt näha kohati hoopis närvilist žestikuleerimist.

Tänapäeval räägitakse aina enam, et kedagi ei saa alahinnata ja kõik on üllatusteks võimelised. Siinkohal on viimastest päevadest muidugi veel häid näiteid võtta, kui 2004. aasta Euroopa meistri Kreeka pidi reedel kodus tunnistama Fääri saarte 0:1 paremust ning Liechtenstein mängis võõrsil 1:0 üle Moldova. Siiski tasuks siinkohal märkida, et need kaks kääbust on ennegi hästi mänginud ja nende kohatine edu ei tule enam kellelegi üllatusena. San Marino puhul on tegemist aga selge peksupoisiga, kelle otsa olid varasemalt MM-valikmängudes viigiga komistanud vaid Türgi (0:0, 1993. aastal) ja Läti (1:1, 2001. aastal). Viigiga läks Eesti ka jalgpalliajalukku meeskonnana, kelle vastu teenis San Marino oma esimese punkti EM-valiksarjas.

Niisiis on San Marino mahamurdmine olnud Euroopa jalgpallis kõige lihtsam ülesanne – ja see käis nüüd eestlastele üle jõu. Enne laupäeva suutis San Marino viimati kaotust vältida 2004. aastal, kui Liechtenstein alistati maavõistlusmängus 1:0. Seejärel kaotati aga koguni 61 kohtumist järjest.

Pärast mängu imestati ka rahvusvahelises meedias San Marino punktivõidu üle. Nii uuris Briti ajalehe The Guardian spordiajakirjanik Barney Ronay pärast mängu Twitteris, kust võiks näha San Marino – Eesti mängu kokkuvõtet. Sellele vastas inglaste jalgpallilegend Gary Lineker: «Võta rahulikult, pärast 61 kaotatud mängu teevad nad sellest mängust filmi.»

Mäletatavasti pole see eestlaste jaoks valiksarjades esimene selline valus tulemus, 2011. aastal jäädi võõrsil Fääri saartele alla 0:2. Siiski oli laupäevane viik San Marinoga isegi hullem, kuna Fääri saarte puhul võib üllatust isegi oodata, kuid kümme aastat vaid kaotusi tunnistanud meeskonna vastu viigiga leppimine on juba ajalukku minev «saavutus».

Paljud koondise fännid olid pärast kohtumist pahased ja tundsid huvi, kas nüüd oleks aeg hakata hoopis korvpalli toetama. Loomulikult oli eestlaste leeris must masendus ka 2011. aastal pärast Fääri saartele kaotamist, kuid toona tegi meeskond sellest õiged järeldused ning noppis valikmängudes kolm võitu järjest ja jõudis koguni välja EMi play-off’i.

EM-VALIKSARI

E-alagrupp: San Marino – Eesti 0:0, Inglismaa – Sloveenia 3:1 (59. pen Rooney, 66., 72. Welbeck – 58. ov Henderson), Šveits – Leedu 4:0 (66. Drmic, 68. Schär, 80., 90. Shaqiri).

Tabeliseis: 1. Inglismaa 12 punkti, 2. Šveits 6, 3. Sloveenia 6, 4. Leedu 6, 5. Eesti 4, 6. San Marino 1.

Järgmine voor (27.03.2015): Inglismaa – Leedu, Sloveenia – San Marino, Šveits – Eesti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles