Euromängu korraldamine: reeglihullus ja pidev trahvioht

Mängu türklasest komissar Abdulkadir Ilbeyli istumas kaubaalustest meisterdatud püünel oma laua taga. Foto: Margus Ansu / Postimees

Pallimängualade rahvusvaheliste kohtumiste organisatoorne pool on väga rangete reeglitega piiritletud ja pisimagi eksimuse eest ähvardab klubisid rahatrahv. Seda koges äsja omal nahal ka Tartu Bigbanki võrkpalliklubi, kui eile õhtul võõrustati CEV Cupi raames Saksamaa klubi Bühli Ingersoll. Tartu mänedžeri Hendrik Rikandi ja kogu klubi töötajate viimased päevad (ja ööd) ongi möödunud meeskonna euromängu ettevalmistuste tähe all.

 

 

 

 

 

 

«Unetunde on viimaste päevade jooksul olnud väga napilt, viimane öö möödus väljakukatte panemise tähe all,» rääkis Rikand mängupäeval. Peale klubi ja alaliidu inimeste oli abiks ka kümme Tartu meeskonna fännklubi liiget. «Nendele olen küll väga tänulik, tõelised fännid,» ütleb Rikand.

Mängu türklasest komissar Abdulkadir Ilbeyli ei uskunud veel mängueelsel õhtul, et väljak õigeks ajaks valmis saadakse. «Hommikul tuli kohale kontrollima ja ma pole nii imestunud näoga inimest tükk aega näinud. Saime mõistagi kõik õigeks ajaks valmis,» räägib Rikand. «Mina olen oma loomult hästi rahulik, peatreener (Andrei Ojamets – toim) väga temperamentne ja eks ta ikka muretses palju, kas saame kõik õigeks ajaks korda. Seetõttu saatsime tema õhtul koju ära ja toimetasime ise edasi,» räägib Rikand.

Mängupäeva hommikuste treeningute ajaks peab saal olema täiesti võistlusvalmis, kui see nii pole, ähvardab trahv. «See on kuni paar tuhat eurot,» täpsustab Rikand.

Euromängu korraldajat varitsebki igal nurgal trahvioht, reegleid on igavene hulk, alates väljakust ja kogu otseselt mängu puudutavatest asjadest, nagu valgustus, saali lae kõrgus, pallipoisid jms, kuni näiteks selleni, et kanderaam peab kohapeal olemas olema. Reeglid mahuvad ära umbes sajale leheküljele ja neid sada protsenti järgida on pea võimatu. Kõige tähtsamad inimesed mängu ajal on komissar ja kaks kohtunikku, kes saali ja kõik muu detailideni üle kontrollivad.

«Kanderaami meil polegi, üritasime ka Tartu haiglast laenata, ent ei saanud,» muretseb mänedžer. Ka ei suuda Tartu täita riietusruumide kohta käivat nõuet – nimelt peaks seal olema viis dušikohta, mida seal lihtsalt pole. «Ma ei teagi, mis sellest saab, aga tehakse märkus ja on oht trahvi saada,» tõdeb Rikand.

Komissari nõudmisel tuli välja vahetada mängu peakohtuniku pukk. «See oli mängijatele ohtlik, õnneks saime teise, see oli mõistlik nõudmine, oleme ka ise selle väljavahetamisele mõelnud,» ütleb Rikand.

Palju sõltub ka sellest, kui hästi supervisor’i ja kohtunikega jutule saadakse – siis vaadatakse mõnele pisiveale läbi sõrmede. Türklasest komissar tundub Rikandi sõnul pigem mõistlik mees. Markantne näide reeglites näpuga järje ajamisest on aga võtta lõunanaabritelt lätlastelt, kui Daugavpilsi spordihoones tuli euromäng pidada. «Seal ei mahtunud supervisor’i laud selleks ette nähtud kohale ära ning ta lasi siis seina augu raiuda. Meil on seni hästi läinud, spordihoone seinad on kõik alles ja terved,» ütleb Rikand.

Probleeme tuleb sellise mängu korraldamisel ette igasuguseid. «Näiteks põrandakatte alla pandav teip pole selline, mida igas poes saada on. Selgus, et seda saab vaid ettetellimisega, ja eks selliseid asju on palju, mida avastada, õpime,» räägib Rikand. Nii käidi kell kaks öösel trükikojast kolme ja poole meetri  kõrguseid reklaambännereid ära toomas. «Saime neilt uksekoodid ja käisime ära, hommikul oleks väga kiireks läinud,» toob ta näite.

Kui mängu alguseni jäi kaks tundi, tuli saali valmisolekus isiklikult veenduma veidi ärev peatreener Ojamets, veidi hiljem laekus ka kardetud «kontrollbrigaad». Järjest vaadati üle saali iga nurgake, tehti märkmeid.

Veel mõned näited reeglitest. Igal CEV Cupi mängul peab meeskonnas olema kümme mängijat; kui neid on vähem, tuleb iga puuduva võrkpalluri eest maksta rahatrahvi. Kas siis, kui mängijaid on vähem haiguste või vigastuste tõttu. Väljakul peab olema kaheksa lapipoissi/tüdrukut. Korraldajad peavad külalismeeskondadele võimaldama tõlgi. Seda nõuet ei täitnud näiteks Bühli klubi, kui Tartu seal mängis, mistõttu kujunes tartlaste reis Bühlis parajaks katsumuseks, et sihtkohta jõuda.

Mängupalli jaoks on näiteks olemas spetsiaalne kaal, sest reeglite järgi tuleb pall ära kaaluda. «Kuigi ma pole kunagi näinud, et seda tehtaks,» kommenteerib Rikand. Samuti ei tohi tantsutüdrukud euromängude tehniliste time-out’ide ajal tantsida. «Samas see, et meil tantsutüdrukud olemas on, meeldis Türgi härrale väga,» muigab Rikand. Tantsutüdrukute mängueelset harjutamiskorda käisid korduvalt piilumas ka Bühli mängijad ja treenerid.