Eesti korvpalli karm reaalsus – B-divisjonis pole me mingid staarid

Sellest hooajast mängib Kalev/TTÜ ridades ka kogenud tagamängija Valmo Kriisa. Foto: Artur Sadovski

Austria ja Eesti korvpallikoondise kohtumise vaheajal kutsuti Viinis asuva Stadthalle korvpalliväljaku keskele kümme noort meest ja nende treenerid. See polnud niisama poisikeste kamp, vaid paar nädalat tagasi U20 EMi B-divisjoni võitnud Austria koondis. Mehehakatiste seljas olid särgid kirjaga «Euroopa meister» ning nende kaelas rippusid kuldsed medalid.

Austria korvpalli järelkasv on tõusuteel – tasub rõhutada, et jutt käib riigist, kelle korvpalli taset pole me kunagi teab mis kõrgeks pidanud. Sümboolne on selle juures aga see, et ennast korvpallimaaks pidaval Eestil pole U20 koondist olemaski…

Ah jaa – miks rivistus üles vaid kümme meest? Sest kaks selle põlvkonna mängijat kuuluvad juba Austria täiskasvanute koondisse ning etendasid samal õhtul samas saalis Eesti alistamisel olulist rolli. Jah – Eesti kaotas EMi B-divisjoni alagrupiturniiri avamängus võõrsil Austriale lisaajal 90:93.

Pärast mängu lõppu spordihallist hotelli suunduvas Eesti koondise bussis oli õhk raske. Kuid see polnud mängusaalis valitsenud umbne ja hapnikuvaene õhk, see oli pettumusest tingitud rusutus. Juttu ei aetud, tundus, et igal mehel oli oma mõtetega piisavalt palju tegemist.

«Asjade selline käik ei taha hästi hinge mahtuda,» tunnistas Eesti koondise kapten Kristjan Kangur. «Kaotus tähendab tõsist pettumust. Me oleks pidanud selle mängu võitma. Kui me mängiksime homme või ülehomme uuesti, oleks raske uskuda, et me ei suudaks Austriat alistada.»

Kanguri jutt oli vaikne ning igast tema liigutusest ja lausekatkest oli tunda, et igapäevaselt Itaalias palliv mees oli allajäämisest tõsiselt häiritud. «Selge on see, et ees ootab unetu öö, kuid hommikuks tuleb juhtunu unustada. Kui kaotusi pikalt leinama jääda, ei saakski korvpalli mängida,» tõdes ta.

Viimase 20 aasta jooksul kaks korda EM-finaalturniiril mänginud ning seni alati kõrgemasse seltskonda mahtunud Eesti korvpallikoondise tase ongi siis praegu selline – B-divisjonis, paljude kõnepruugis mudaliigas, pole võidud sugugi kindlad. Kuigi fännid ja mängijad ei tahtnud enne laupäeval alanud turniiri käiku muudest stsenaariumidest mõeldagi.

«Mäng oli väga närviline, tundsime, et meie õlgadel lasus võidukohustus,» tunnistas Eesti koondise raudvara Valmo Kriisa. «Aga midagi pole teha, tuleb välja, et olemegi just sellisel tasemel. Midagi üllatavat siin pole.» Eesti parimana 21 punkti visanud Janar Talts lisas: «Midagi hooplemisväärset me mängus polnud, selgeks sai see, et meile ei tule midagi lihtsalt. Kui tahame võita, peame isegi B-divisjoni tasemel andma endast alati 100 kuni 110 protsenti.»

Korvpallis paljunäinud peatreener Tiit Sokk oli siiski realistlikum. Ta kinnitas, et oli juba enne mängu arvamusel, et Austria meeskond ei koosne sugugi papist poistest ning eeldas algusest lõpuni kestvat punkt punkti mängu.

«Euroopas pole enam selliseid meeskondi, kelle kohta saame ette öelda, et läheme ja lööme nad lihtsalt pikali,» tõdes Sokk. «Mõistagi oli meil ka ärakukkumisi. Üks asi on kontrollmäng, teine aga ametlik EM-kohtumine.»

Mis siis laupäeval Stadthalles õigupoolest toimus? Mullu A-divisjonist pudenenud, ent koondise tuumiku säilitanud Eesti ning end endise Jugoslaavia ja USA päritolu mängumeestega täiendanud Austria kohtumine kulges algusest lõpuni punkt punkti heitluses.

Korra pääses Austria seitsme punktiga juhtima, ent teise poolaja alguses kaitses väga agressiivselt tegutsenud Eesti püüdis väljakuperemehed kinni ning pääses kolm ja pool minutit enne lõppu ise kuue silmaga ette. Nagu hiljem selgus, polnud see võiduks piisav.

Tegelikult oli Eestil võimalik mäng oma kasuks kallutada – normaalaja lõpus kaotas aga Tanel Sokk viimasel rünnakul lihtsalt palli, lisaaja otsustaval pealetungil vilistati Kriisale pallikandmine. Kaotuse puhul ei saa aga kivi visata vaid nende kahe mehe kapsaaeda. Mängu saatust ei suudetud juba varem otsustada ning see on kogu meeskonna probleem.

«Võib-olla usuti, et võit tuleb kergemalt, küll me selle kuidagi ikka ära teeme,» mõtiskles Kangur. «Kuid tegelikult polnud ju meie vastas sugugi papist poisid.» Vähemalt viimase väite osas oli Kanguril ilmselt õigus – kuidas muidu seletada seda, et Austria meeskond suutis oma tugevama relva, korvialuse jõu, hiilgavalt ära kasutada. Juurde aga lisati ootamatult palju korve kolmese joone tagant.

Soku hinnangul oligi üks mängu võtmeid Austria koondise mustanahaline mängumees Jason Detrick. Eesti pool teadis karta tema teravaid läbimurdeid, ent laupäeval kostitas klubikorvpalli Hispaania meistriliigas mängiv mees külalisi ka nelja kolmesega. Kokku kogunes Detricki arvele üleplatsimehena 27 punkti. Teise murdetegurina viitas Sokk hoolealuste lihtsatele eksimustele ning meeskonna liidrite viie veaga pingile kukkumist.

«Kui pikad mehed olid väljas, muutus mängimine väga raskeks, Austria surus ju peamiselt korvi alla,» oli Kriisa peatreeneriga päri. Otsustavatel hetkedel pidi Eesti ajama läbi Kanguri, Joosep Toome ja Rait Keerleseta.

Eesti koondise ainus ere hetk jäi teise poolaja algusesse, kui agressiivse kaitse abil sunniti vastane eksima ning ise nopiti vasturünnakutest kergemaid korve. Ning kuigi Sokk kasutas 11 meest, ei suudetud umbses saalis terve mängu jooksul vastasele piisavalt häirivat pressi peale vajutada.
Otsustavatel hetkedel suutis aga Austria üks ühe vastu tegutsedes oma paremuse peale suruda.

Soku hinnangul pidanuks ka eestlased lõpus rohkem läbi murdma, mitte lihtsalt eemalt pommitama. «Vead olid ju juba täis ning teravuse pealt oleks teeninud kas või vabaviskeid,» viitas Sokk.
Eile õhtul jõudis Eesti koondis kodusesse Tallinna, juba homme kohtutakse väikeriigi Luksemburgi esindusega, kes laupäeval kaotas kodus Hollandile 73:94.