See, et Eesti alistas korvpallis Luksemburgi, pole omaette võttes kuigi suur saavutus. Hoopis tähtsam võib olla see, et eile Tallinnas peetud kohtumise teisel poolajal said eestlased lõpuks ometi nautida vaba ja häid emotsioone pakkuvat korvpalli.
Kui eilne võit ei löönud punni eest, ei tee seda miski
18. august 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just head emotsiooni on EMi B-divisjoni alagrupiturniiril osaleval Eestil kõige rohkem vaja. Viimased kuus mängu, nende hulgas ka EM-sarja kuuluv kohtumine Austriaga, olid lõppenud kaotusega ning pettumus ja pinged kippusid Eesti esindusmeeskonda häirima. Eile saadud võit 93:69 võis meeskonnalt takistava korgi pealt ära lüüa.
«Enne mängu öeldi raskeid sõnu – meeskonna sees omavahel ning ka ajakirjanduse poolt. Sellises seisus polnud kuigi kerge platsile minna,» tõdes pärast mängu hetkeks Rocca al Mare suurhalli tribüünil istunud peatreener Tiit Sokk mõtlikul ilmel. Pisut hiljem ta lisas: «Mingit head lahendust ei saanud sellest mängust tulla – võimalik oli vaid halb.» Veel mõni minut hiljem aga täiendas: «Kui saad hea emotsiooni üles, on sellest rohkem kasu kui hea mänguga saadud napist kaotusest. Emotsiooni pealt on võidetud ju palju mänge ning täna olid ikka mõned ilusad momendid ka.»
Seega sai Eesti koondis eilsest kohtumisest just seda, mida otsiti – võiduga kaasnevat positiivsust. Õnneks polnud see napp võit, vaid pärast kesist esimest poolaega käristati vahe suureks. Ükski muu lahendus polnud amatööride, vaid neli korda nädalas harjutavate meeste vastu võimalik.
«Oleks me viie või kuue punktiga võitnud, siis poleks kindlasti sellest mängust enesekindlust juurde saanud. Oligi vaja 20 silmaga võita, kuid esmane eesmärk oli lihtsalt võita,» lausus Eesti koondise pesamuna Rain Veideman, kes oli meeskonna käimatõmbamisel üks peaosalisi. Hiljem muutus algviisikus platsile tulnud noormehe roll tagasihoidlikumaks. «Alguses, kui keegi teine ei tee, siis teen mina, ja kui teised tegema hakkavad, siis mina enam ei tee.»
Sokk meenutas, et A-divisjonis mängides oli Eesti autsaiderite hulgas ning ühegi vastase kohta ei öeldud, et neid peab kindlasti võitma. Aste madalamal peab aga võidukohustusega arvestama.
«Võit kulus meile ära. Teadsime, et me ei tohi kaotada, kuigi selline võimalus on alati olemas,» rääkis Eesti koondise kapten Kristjan Kangur ning viitas edu valemile. «Kolmandal veerandajal alustasime agressiivselt, üritasime teenida vabaviskeid ja minna hooga ründelauda. Tahtsime saada kergeid korve.»
Enne mängu kostis koondise leerist, et puudub mees, kes kaaslasi platsil sütitaks. Nii ei jäänudki abitreener Gert Kullamäel muud üle kui ise meestele ergutav kõne pidada. «Kullamäe küttis enne mängu mehed üles ning see oli väga vajalik,» tunnistas keskmängija Joosep Toome. «Tegime eelmisest mängust omad järeldused ning kodupublik aitas meid kõvasti. Kullamäe kõnest oli ka väga palju abi,» lisas Veideman.
Võrreldes Austria mänguga oli Eesti koondise algviisik muutunud. Rait Keerles ja Tanel Sokk jäid pingile ning Veideman ja Reimo Tamm lippasid platsile.
Peatreener Sokul oli algviisikus tehtud vangerdusele selge põhjendus olemas. «Soovisime kohe esimesel veerandajal vastase maha suruda, selleks tuli kasutada koosseisu, mis on tugev eelkõige kaitses,» selgitas ta. Esialgu kõik toimiski ning Eesti mängumasin tuksus ühegi kõrvalhelita. Kui aga Luksemburgi meeskond seadis teisel veerandajal üles maa-ala kaitse, mõjus see silindrisse visatud peotäie liivana.
«Selles valiktsüklis mängiti meie vastu maa-ala kaitset esimest korda. Trennis oleme seda küll proovinud, kuid mängus tekkis ikkagi kramp,» tõdes Sokk. «Teisel poolajal oli juba lihtsam – ütlesime vaheajal meestele, et mis te põete, visake julgelt peale, küll lauast pallid ära nopitakse.»
Lauavõitluses suutis Eesti kääbusliku koosseisuga Luksemburgi vastu tõesti domineerida. Samal ajal kui vastane noppis lauast 27 palli, said eestlased kätte 49 palli, neist koguni 20 ründelauast. Võrdsel tasemel olid Janar Talts, Kristjan Kangur ja Joosep Toome – kõik nad suutsid ka lauast kätte võidetud pallid läbi korvirõnga saata.
«Pingi peal juba rääkisime, et üks kordki on hea olla pikk võistkond, tavaliselt on meie seis vastupidine,» märkis Sokk ning lisas, et pühapäeval Hollandi vastu tuleb ilmselt taas taluda vastaste kehalist üleolekut.
KORVPALL
EMi B-DIVISJONI TURNIIR
Eesti – Luksemburg 93:69
Eesti Min 2p 3p vv lp rs pk p
Veideman 24 2/5 1/4 1/1 1 3 4 8
Sokk 18 3/4 2/2 0/0 2 1 0 12
Leppik 18 0/0 3/4 0/0 4 2 3 9
Kriisa 17 0/1 1/3 0/0 1 0 0 3
Talts 21 5/8 0/1 3/6 10 1 3 13
Arbet 21 2/3 0/3 1/2 4 1 0 5
Saks 5 1/1 0/0 0/1 1 0 0 2
Vene 6 1/2 0/0 2/2 0 1 1 4
Keerles 13 1/3 0/1 0/0 4 1 0 2
Toome 15 7/9 0/0 4/5 7 2 1 18
Kangur 25 2/6 2/4 3/6 12 1 2 13
Tamm 17 2/4 0/0 0/0 1 1 1 4
Kokku 26/46 9/22 14/23 49 14 15 93
Luksemburg Min 2p 3p vv lp rs pk p
Schumacher 40 1/5 3/7 8/8 6 1 4 19
Koster 23 0/5 1/2 0/0 0 0 1 3
Birenbaum 14 0/0 2/4 2/2 0 1 0 8
Schwartz 15 1/2 0/1 1/2 1 0 2 3
Ferreira 27 1/2 1/3 0/0 1 1 2 5
Fasbender 6 0/0 0/0 0/0 0 0 0 0
Picard 36 7/13 0/2 7/7 12 0 0 21
Rajniak 34 4/13 0/1 2/2 3 1 3 10
Rodenbourg 5 0/0 0/0 0/0 0 0 0 0
Kox 1 0/0 0/0 0/0 0 0 0 0
Kokku 14/40 7/20 20/21 27 4 14 69
Järjestuses toodud nimi, minutid, visked, vabavisked, lauapallid, söödud, pallikaotused, punktid
Kommentaar
Jaanus Levkoi
Eesti naiste korvpallikoondise peatreener:
Eilse Eesti ja Luksemburgi kohtumise puhul peaksime rääkima kahest täiesti erinevast poolajast. Esimesed kaks veerandaega oli meie mäng nii nutune, et ma kahtlesin, kas Eesti meeste korvpallikoondis üldse korvpalli mängida oskab. Ei suudetud maa-ala murda, palli hoida, mitte midagi ei suudetud. Teadsin, et treenerid panevad meestele mõistuse pähe.
Kolmanda veerandaja alguses oli võistkonnal kohe teine hasart, teine minek. See on ju ammu teada, et oma jõudu ja stiili peab peale suruma. Vastane tuleb üle joosta. Meil pole midagi karta, ennast tuleb maksma panna. Usun, et kohtumise alguses oli meestel Austriast saadud kaotus ikka hinges, tunda oli kobamist ja vähest enesekindlust. Kuid ega me pärast mänguskeemita Luksemburgi alistamist hurraa hüüda saa või rinnale taguda.
Punktivahe oleks tegelikult pidanud olema kõvasti suurem. Nüüd tuleb kaine peaga edasi minna ja mõelda. Järgmine kohtumine pühapäeval on hoopis midagi muud. Olen hollandlaste mängu jälginud ja usun, et selliseid tagamängijate eksimusi nagu eile, seal enam andeks ei anta.