Ebaõnnestuja Kanter plaanib muudatusi

Olümpiavõitja Gerd Kanter ei saa hooajaga kuidagi rahule jääda. Foto: Mihkel Maripuu

Hooaja viimasel tähtsal võistlusel kesise tulemusega alles 5. koha saanud kettaheitja Gerd Kanter kuulutas hooaja ebaõnnestunuks, kuid püssi põõsasse ei viska ja loodab tehtud vigadest õppida.

«Kas nüüd päris seda, aga kui võidaksin Teemantliiga ära, siis võiks seda niimoodi nimetada küll,» vastas nädal tagasi Londoni Teemantliiga etapil 67.54ga esikoha võitnud Kanter kavalalt muiates küsimusele, kas üldvõit ja sellega kaasnev 40 000 dollarit (pea 500 000 krooni) korvaks veidi ebaõnnestunud hooaega.

Paraku jäi auhinnaraha ja korralik hooajalõpp vaid ilusaks unistuseks. Zürichis piirdus Kanter viimasel katsel saadud 65.20ga ning oli viies.
«Kindlasti ei saa rahul olla. Endale jõukohane tulemus jäi kirja saamata. 67–68 tulnuks ikka heita,» nentis Kanter. «Soojendus oli normaalne ja ka esimestel katsetel tundus kõik plaanipäraselt minevat, aga siis… Tahtmine oli suur, liigutus lühike.»

Tegelikult läks kõik nii, nagu minema pidi. Nädalatagune Londoni tulemus oli suures osas tingitud hetkelisest sähvatusest ja kõvemate konkurentide nigelast päevast ning see ei kompenseerinud kuidagi nurjunud kettaheiteaastat. EMil jäi olümpiavõitja sootuks medalita ning ka teistel tähtsamatel võistlustel pole ketas lennanud nii kaugele kui Kanter võimeline. Kõik see paneb eestlast paratamatult mõtlema, miks nii on läinud?

«Hooaeg tuleb teistmoodi üles ehitada. Olid ajad, kus asjad üldse ei klappinud,» tunnistas Kanter, kelle sõnul võis saatuslikuks saada liiga tihe lennugraafik. «Reisimist oli liiga palju. Liiga tihti tuli ette pikki edasi-tagasi sõite.»

Kanter vihjas sellega tugevalt nüüd juba eestlase treeningkavas traditsiooniks saanud USA laagrile, millest tulevikus ilmselt loobuda tuleb.
«USAst tagasitulek oli väsitav. Eks see ajavahe mõjus. Esialgne mõte on küll, et viimased kuus-seitse aastat peetud USA laager tuleks ära jätta ja kevadlaagri peaks hoopis Euroopas tegema,» arvas Kanter, kelle sõnul on ka halvad kogemused väärt kogemused. «Põhiline on halbadest asjadest teha järeldusi, mida muuta ja parandada.»

Mis siis ikkagi on Kanteri heidetes valesti? Ekstreener Ando Palginõmm analüüsis Pärnu Postimehes oma endise õpilase 4. kohta Barcelona EMil ning arvas, et Kanter on tehnika osas teinud vähikäigu. «See oli kole lugu.

Gerd oli veel mõni aasta tagasi maailma kõige kiirem kettamees, kes põrutas vähemalt 68–69 meetrit iga kell. Nüüd on tal kaalu juurde tulnud, heiteliigutus aga selline lühike ja imelik,» märkis Palginõmm.
Kanter endise juhendaja sõnu siiski väga tõsiselt ei võta. Tema arvates on asjast eemal olevatel inimestel lihtne vigu otsida.

«Kaalu pole mul küll juurde tulnud. See on püsinud kogu aeg 127–130 peal. Selge see, et kõrvaltvaatajatel on palju arvamusi, kuid põhiküsimus on selles, kuidas olukorrast välja tulla,» kommenteeris Kanter, kes küll tunnistas, et videolintidelt oma heiteid näinuna ta päris rahul ei saa olla. «Eks on neid hetki olnud küll, kus näed, et tehnika pole paigas, aga tegelikult pole see hooaeg tervikuna mingi meelakkumine olnud.»

Põhiline on aga, et Kanter hoolimata keerulistest aegadest pea norus püssi põõsasse ei viska. Tulevikku vaatab ta optimistlikult ja teab, et on ilusate heidetega Eesti rahva rõõmustamiseks võimeline.

«Ma pole kunagi olnud allaandja tüüp. Rasketele aegadele tuleb tugevalt vastu hakata,» ütles Kanter, kes pole matnud maha ka mõtet eelmisel kevadel väljakuulutatud maailmarekordi jahti. «Midagi pole ju veel kadunud. Vanus 30–34 on kettaheitjatel tihti magusaim, kus heidetakse isiklikke rekordeid ja võidetakse medaleid. Ka maailmarekordi osas pole minu eesmärgid ennast ammendanud.»

Zürichi etapi võitis 68.64ga maailmameister Robert Harting, teise koha sai 68.48ga värske Euroopa meister Piotr Malachowski ning kolmas oli Mario Pestano 66.49ga. Züri­chis oli võistlustules ka Märt Israel, kes heitis 62.64 ja pidi leppima viimase, 9. kohaga.

Sarja kokkuvõttes sai esikoha Malachowski, kes kogus 18 punkti. Teine oli 13 punktiga Kövago ning kolmas 10 punktiga Kanter.
Jeremy Wariner püstitas aga samal etapil meeste 400 m jooksus 44,13ga hooaja tippmargi. Hooaja senine tippmark 44,40 kuulus jamaicalasele Jermain Gonzalesele, kes oli Šveitsis 44,51ga teine. Naiste kaugushüppes näitas parimat minekut ameeriklanna Brittney Reese, kes hüppas 6.89. Teise koha sai venelanna Ljudmilla Koltšanova. Ksenija Balta võistlusele kutset ei saanud.