Kaotused sunnivad koondist vana stiili juurde

Eesti korvpallikoondis katsetas sel suvel peatreener Tiit Soku (keskel) juhtimisel kiiremat ja lahtisemat korvpall, mis tõi valikmängudes tulemuseks ühe võidu ja kaks kaotust. Foto: Artur Sadovski

Eesti korvpallikoondis katsetas EMi B-divisjoni alagrupiturniiri mängudes varasemast kiiremat ja lahtisemat korvpalli – tulemuseks oli võit kääbusriigi Luksemburgi amatööride üle, napp kaotus Austriale ning pühapäeval selge 76:90 allajäämine Hollandile. Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul on sellega eksperiment lõppenud.

«Pidime selle variandi ära proovima, et saada selgust, milliseks mänguks on meie mehed võimelised,» selgitas Sokk. «Kuna A-divisjoni tagasi pääsemine on nagunii kindel, oli praegu õige aeg erinevaid variante proovida. Tuleval suvel tuleb aga vanade liistude juurde tagasi pöörduda. Kinnisem mäng annab meile siiski teatud eelise.»

Osad mehed polnud valmis

Peatreenerist isa väidetega nõustus ka Eesti koondise mängujuht Tanel Sokk. «Meie individuaalsed võimed pole nii head, seepärast sobib kinnine mäng meile rohkem,» lausus ta. «Varem mängisime nii, et esimesel veerandajal visati kümme punkti ja seis oli tasa, sellistes olukordades suutsime mängu lõppe enda kasuks pöörata.»

Tanel Sokk tunnistas, et tegelikult pidi koondis juba eile Hollandi vastu mängima teisiti, kuid ikkagi lubati vastastel liiga palju joosta ning skoori teha. «Euroopas pole sellist meeskonda, kellele saame anda 13 punkti ette ja ikkagi võita,» nentis ta.

Tiit Soku sõnul andsid tänavused EMi B-divisjoni mängud võimaluse proovida erinevaid variante ja ka pallureid.

«Selgeks sai see, et osad mehed pole sellisel tasemel mängimiseks valmis – kas siis oskustelt või hingelt. Iga mees peab ise peeglisse vaatama,» mõtiskles peatreener. «Mõni mängija oli minu jaoks selge pettumus ning ilmselt ei tasu nendega järgmisel suvel arvestada. Nimesid ei taha ma praegu välja öelda, vajan iga mehe panuse hindamiseks veidike aega.»

Sokku häiris kõige enam meeskonna kaitsemäng, vastased loopisid meie korvi liiga palju punkte – Austria viskas koos lisaajaga 93, Holland 90 ning isegi väikesel Luksemburgil lubati oma kodus koguda 69 silma.
Peatreeneri sõnul toimib kaitse vaid siis, kui kõik viis platsil olevat meest annavad endast 101 protsenti. «Rünnakul saab mängida nelja mehega, kaitses pole see võimalik,» tõdes ta. «Uskusin, et meie mängijatel on rohkem tõestamissoovi, iga kohtumine peaks ju tähendama olelusvõitlust.»

Nigel kaitsemäng, vilets tabavus rünnakul ning mitme eeldatavalt põhimehe kesine esitus ilmestas ka eilset kohtumist Hollandiga. Esimesel veerandajal lasti endale visata koguni 29 punkti ning vahe rebenes kiiresti 13–14-punktiliseks. Kuigi teise poolaja alguses suudeti korraks võidelda end viiesilmalisse kaotusseisu, anti raske tööga saavutatu kiiresti käest.

«Elu on näidanud, et kui laseme endale visata esimesel veerandajal üle 20 punkti, pole me neid mänge võitnud,» tõdes Sokk. «Näiteks Holland sai vahe sisse tänu meie rumalatele pallikaotustele ja neile järgnenud kiirrünnakutele. Aga Hollandil on ka kaks NBA meest, meil pole millegipärast ühtegi… Päris niisama vist ikka sinna liigasse ei kutsuta.»  

Algviisikusse kuulunud Kristjan Kangur ja Rait Keerles rääkisid nagu ühest suust, et millegipärast ei suudetud kohe esimestest minutitest alates platsil agressiivselt tegutseda. Kuid kumbki ei osanud öelda, mis seda takistas. «Iga mees peab ise seda ütlema. Mina igatahes oma mänguga rahul polnud,» tunnistas koondises kaptenirollis olev Kangur. «Olen kogu EM-tsüklis pettunud, lootsin vähemalt kahte võitu.»
Veidemani esiletõus

Keerleski ootas kolmest EM-mängust enamat, ent nüüd tuleb tõdeda, et tulemused peegeldavadki meie tegelikku taset. Koondise ühe vanima mängumehe arvates pole ka põhjust oodata üleöö toimuvat pööret. Kanguri hinnangul on aga uusi tuuli juba praegu märgata.

«Näiteks Rain Veideman on meil ju juures ning koondises on üldse mitu meest vahetunud. Loodetavasti tuleb iga aasta juurde mõni uus mängumees. Kui koosseis jääb pikaks ajaks samaks, tekitab see mugavust,» mõtiskles ta.

Kuigi tulemus tervikuna jättis soovida, pakkusid EM-mängud ka veidi positiivset. Näiteks möödunud hooajal koduliigas hiilanud Veideman suutis end murda ka koondises põhimeheks ning seni lepinguta olnud Janar Talts esitas kolm korraliku statistikaga partiid. «Loodetavasti aitavad need mängud vähemalt Taltsi hea lepinguni,» märkis Eesti koondise abitreener Alar Varrak.