Palju tähelepanu pälvinud standardolukorrad valmistasid peatreenerile pettumuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Magnus Pehrsson pressikonverentsil.
Magnus Pehrsson pressikonverentsil. Foto: Tairo Lutter

Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson andis täna pressikonverenti ning rääkis lõppeva aasta helgematest ja kehvematest hetkedest ning vaatas ette ka 27. detsembrile, kui Eesti koondis kohtub võõrsil Katariga.

Kui Pehrsson asus eestlasi juhendama, siis tema üheks põhiliseks eesmärgiks oli standardolukordade lihvimine, kuid reaalsuses ei ole tehtud töö end veel ära tasunud. «Standardolukordade peale sai kulutatud palju aega, kuid tulemus valmistas pettumise,» tunnistas Pehrsson. «Ise lõime nendest olukordadest vaid ühe värava, kuid endale lasime lüüa neli väravat. Arvasin, et see võiks olla Eesti koondise üks relv, kuna meil on sellised mehed nagu (Konstantin) Vassiljev ja (Dmitri) Kruglov.»

«Meil ei olnud standardolukordades ka õnne, kuid lootsime aasta jooksul nendest olukordadest lüüa kolm või enam väravat,» rääkis Pehrsson soovidest.

Rootslane oli samas väga rahul meeskonna tegevusega kaitsefaasis, kus suudeti vastaste rünnakuid edukalt nurjata. Samas tunnistas ta, et eestlaste rünnak ei toiminud soovitud moel ning meeskond peaks olema väljakul agressiivsem. Viimase soovi täitmiseks peaks aga mängijate füüsiline valmisolek olema parem ehk siinkohal maksis kätte tõsiasi, et mitmed mehed olid tähtsate mängude ajal korraliku mängupraktikata.

«Liiga palju mehi oli klubita ja mänguajata. Seega kasutasime rohkem Eesti liigast pärit nooremaid mängijaid. See ei olnud alguses meie otsene eesmärk, kuid asjade kokkulangemise tõttu läks nii,» rääkis rootslane. «Tulevaks aastaks on meil seetõttu olemas aga hea vundament ja meil on valikus noori, kes annavad meile võimalusi juurde.»

Samas oli Pehrsson rahul protsessidega, mis on aset leidnud väljaku kõrval. «Panime paika uue struktuuri. Muutsime trennideks ettevalmistusi, vaatasime üle söömise, taastumise jne. Skautimine muutus professionaalsemaks, mängude analüüs on uuel tasemel,» loetles Pehrsson, kes lisas, et ta on rahul ka sellega, et taustajõudude sekka tulid aasta jooksul juurde Jesper Norberg, Miko Pupart ja Karel Voolaid. «Oleme leidnud hea koostöö ja arvan, et on vähe asju, mida on selles plaanis vaja muuta.»

Eesti koondis asub nüüd 25. detsembri hommikul teele 2022. aasta MMi korraldaja Katari sunnas ning tagasi koju jõutakse 28. detsembril. «Eks Kataril on MMiks veel vara tiimi kokku panna, kui usun, et tehakse kõik, et olla selleks valmis. Janno (Kivisild) tegi neist meile täna presentatsiooni ning võib öelda, et nad on Jordaaniast pisut agressiivsemad ja tugevamad, kuid stiililt on nad sarnased meeskonnad,» rääkis Pehrsson aasta viimasest vastasest.

Tagasi üles