Suusatamine: ebavõrdne ala, kus rikkus maksab
KUS ON ÕIGLUS? Kel on rohkem raha, saab paremad tingimused. Norra suusatajaid aitas Lillehammeri etapil 47 (!) hooldemeest.

Norralannad hullavad: Marit Björgen (vasakult), Therese Johaug ja Heidi Weng on võtnud järjekordse kolmikvõidu.

FOTO: SCANPIX

Tipptasemel murdmaasuusatamine on ääretult kallis ja ebavõrdne ala, kus staarid ja rikkamad riigid saavad «osta» paremaid tingimusi. Paraku nii lihtsalt on, tõdes Eesti Suusaliidu peasekretär, endine äss Jaak Mae. «Asi lasti juba ammu ebavõrdsuse suunas minna ja tagasi seda enam ei pööra.»

Tellijale

Suusatamine on küll põhjamaalastele, ka eestlastele, ülimalt paeluv ja oluline, kuid maailma mõistes marginaalne. Samas on tegu ääretult kalli alaga. Suusataja ei saa särki-pükse ja naelikuid kotti pista ja muretult starti marssida, vaid peab võistluspaika tassima bussitäie suuski, kilode kaupa määrdeid ja hooldetiimi. Lisaks on ala ebavõrdne – parimatel on tingimused paremad. Kas nii jääbki või on võimalik kulusid vähendada ja anda kõigile võrdne stardikoht?

Tagasi üles