EPOt hakkas Schwazer enda sõnul igapäevaselt süstima pärast 2012. aasta 13. juunil tehtud dopingutesti. «See oli mu elu kõige raskem periood,» lausus Schwazer, vandudes seejuures, et pole kunagi varem dopinguga mingit pistmist teinud. «Öeldakse, et doping teeb sind tugevamaks, aga minu jaoks oli see psühholoogiliselt kõige rängem.»
Viimase süsti tegi Schwazer endale sama aasta 29. juulil ehk kaks päeva pärast Londoni mängude algust. Päev hiljem helises uksekell tema kodus Itaalias, kuhu ta oli paariks päevaks läinud, et võtta oma rahvusvaheline ravikaart ja sõita edasi Londonisse. «Teadsin kohe, et tegu on antidopinguametnikega. Mul ei olnud südant, et keelata emal ust avada või lasta tal öelda, et mind pole,» ohkas Schwazer.
Schwazer kinnitas, et tema pikaajaline sõbratar Kostner ei teadnud toimuvast mitte midagi, kuni mees talle esmaspäeval Londonist helistas ja positiivsest proovist teatas. «Mul oli raske Carolinale öelda, et kapis polnud vitamiinikarbis mitte vitamiinid, vaid EPO,» sõnas ta.
Itaalia antidoping ei usu aga Schwazeri juttu Kostneri süütusest ning nõuab iluuisutajale koguni nelja aasta ja kolme kuu pikkust võistluskeeldu, olles veendunud, et Kostneri aitas Schwazeri dopingutarvitamist varjata. Kostner on küll tunnistanud, et valetas 2012. aastal tema koju ilmunud dopingukontrollidele, väites, et Schwazerit pole seal, kuid kinnitab, et sai elukaaslase dopingupatust teada alles pärast positiivse proovi ilmnemist. Muuhulgas püüab Kostner oma süütust tõendada väitega, et ta poleks suutnud tulla 2012. aastal nii Euroopa kui ka maailmameistriks, kui oleks pidanud samal ajal niivõrd sünget saladust varjama.