Paju lõpetas võidukalt: vanasti olid võrkpallurid paremad!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Avo Keel tõstab ja Raimo Pajusalu valmistub lööma.
Avo Keel tõstab ja Raimo Pajusalu valmistub lööma. Foto: Tarvi Pürn

Avo Keel tõstab, Raimo Pajusalu ja Argo Meresaar löövad, Aivis Eida toob kaitses üles raskeid palle. Mihkel Roosme paneb geimi lõpus vastase blokiga kinni. Avo Keel hanitab, teisel pool võrku olevatel poegadel Marttil või Markkusel ei jää üle muud, kui papsi oskuste peale tunnustavalt muiata ja pead raputada. Sellised momendid on pärit nädalavahetusel Pärnus peetud kohtumisest, kus vastamisi olid aastatel 2002–2006 Eesti võrkpalli lipulaevaks olnud ESS Pärnu ja praegune Pärnu meeskond.

Mängumeeste punktid võtsid vanameistrid ja said 2:0 võidu, tehes sellega kena kingituse ESSi ridadesse kuulunud Raimo Pajusalule ehk Pajule, kelle lahkumismänguks kohtumine ühtlasi oli.

«Tänane mäng tõestas taas, et vanasti oli muru rohelisem, lumi valgem ja võrkpallurid kõvemad,» sõnas Pajusalu rahulolevalt. «Saime noortest jagu ja väga mõnus mäng oli, nii on hea lõpetada. Väga meeldiv üllatus, et täna siia nii palju rahvast tuli,» viitas temporündaja kohal tegutsenud mängumees täissaalile.

Tagasi üles