Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis suundub mitmekordne Eesti kergejõustikumeister Richard Pulst aasta pärast Ameerikasse SMU ülikooli treenima ja õppima. Aga mitte kergejõustiklasena, vaid hoopis ameerika jalgpallurina.
Hunt võib saada eestlasest meeskonnakaaslase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel käis kettaheitjate Margus Hundi ja Aleksander Tammerti treener Dave Wollman oma õpilastel Eestis külas. Üheskoos tehti väike treeningulaager ja käidi erinevatel võistlustel.
Ühel sellistest kasutas oma võimalust Eesti praeguse aja kiireim mees – 18-aastane Richard Pulst. Ta rääkis Wollmanile soovist saada ameerika jalgpalluriks ja uuris oma võimalusi. Viimane tundis selle üle vaid heameelt ja kinnitas, et Pulsti lootustel on alust. Vajalikud eeldused olevat 192-sentimeetrisel noormehel olemas.
Just Wollman oli see mees, kes aitas Hundi SMU jalgpallimeeskonda. Nüüd on käes Pulsti kord. «Ega ma veel päris täpselt teagi, mis positsioonile sobiksin. Ikka sinna, kus kiirust oleks vaja,» sõnas Valter Espe õpilane.
Raske otsus
Soov uut ala proovida tekkis Pulstil üsna hiljuti. Võitnud tänavu Eesti meistrivõistlustel nii 100 kui ka 200 meetri jooksu, kuid jäänud siiski omaealiste MMilt eemale, hakkas Pulst erinevaid võimalusi kaaluma.
Ta teadis, et on kiire ja hea koordinatsiooniga. Samas, tänavuse hooaja areng pole päris loodetult kulgenud. Juba 15-aastasena jooksis Pulst vastutuules 100 meetrit 10,79ga, nüüd, kolm aastat hiljem on ta sellest ajast suutnud maha kärpida vaid 14 sajandikku. «Ma tean küll, et pean kannatlik olema, aga lootsin sisimas siiski märksa paremat aega,» sõnas Pulst.
Paljuski idandas temasse soovi ameerika jalgpalli proovida kahekordse juunioride maailmameistri Hundi edulugu. Vaid aastase treeningu järel tõusis Hunt Dallase ülikooli jalgpallimeeskonna täheks.
«Umbes sel ajal see huvi minus tekkiski. Vaatasin internetis videoid ja hakkas meeldima. Olen uurinud ka mängureegleid,» rääkis Pulst, kes pole oma kergejõustikutreenerile soovist veel rääkinudki.
Tõenäoliselt saabki ta sellest teada tänast Postimeest lugedes. «Ma pole seda eriti kellelegi veel rääkinud. Ka treener ei tea. Valmistume järgmiseks kergejõustikuhooajaks.» Tegelikult sõltubki just järgmisest aastast, kas Pulstist saab Hundi meeskonnakaaslane või mitte.
Kui siis loodetud arenguhüpet ei tule, teeb ta oma karjääriredelil kardinaalse pöörde. «Kui arengut ei tule, siis pole mõtet kergejõustikuga edasi tegeleda. Siis võikski ameerika jalgpalli proovida ja vaadata, kuidas edasi läheks,» rääkis Pulst.
Järgmiseks hooajaks on ta seadnud endale vaid ühe eesmärgi – pääsu Euroopa noorsoo meistrivõistlustele, kus 100 meetri normatiiv on 10,55. Just sellise aja on välja jooksnud ka tema isa, endine Barbadose tippsprinter.
Ühistreening Hundiga
Juhul kui neid aegu ei õnnestu alistada, võtab Pulst taas ühendust Wollmaniga, et arutada edasisi variante. «Kindlasti saab see väga raske otsus olema. Ma pole enda jaoks veel mitte midagi ära otsustanud. Kõike võib juhtuda,» sõnas Pulst, kelle Saksamaal sündinud ema Maie on poja soovist juba kuulnud. Ja tema kiitis selle heaks – peaasi, et poeg rahul oleks.
Pooleteiseaastasena Saksamaalt Eestisse kolinud Pulsti esmatutvus ameerika jalgpalliga on siiski veel üsna põgus olnud.
«Kui Margus Eestis oli, siis proovisime hipodroomil ja üritasin tunnetuse kätte saada. Ta ütles, et pean pallipüüdmist veel harjutama,» rääkis Pulst, kellele ameerika jalgpalli juures meeldib eelkõige see, et tegemist on meeskonnamänguga. Ta ei salanud, et ameerika jalgpallurina oleks tulevikus ka sissetulekud märksa suuremad kui kergejõustiklasena. Esialgu on tegemist aga vaid ühe suure unistusega.