Eesti jalgpalliliidu aastaid kestnud uurimine tõestas, et Eesti sport seisab silmitsi suure probleemiga – kihlveopettustega. Möödunud aasta lõpus teatati need 26 jalgpallurit, kes olid tulemustega manipuleerinud, sellega lisaraha teeninud ja ausa mängu tõed maatasa tallanud. Üheksale mehele määrati tähtajatu jalgpallis tegutsemise keeld, teised said tähtajalise karistuse, mis mõnel puhul ulatub 2020. aastani. Nii mõnegi noore mehe karjäär sai päevapealt läbi.
Tekib aga küsimus, kas jalgpall on ainus spordiala, kuhu kihlveokurat pesa on teinud. Selgub, et mitte. Jalgpalliliidu põhjalik uurimine kergitas katet ka ühe teise ala pahupoolelt. «Meie uurimisest käis selgelt läbi ühe sportlase nimi. Ta on oma ala endine tipptegija, kes täna lihtsalt harrastajana sporti teeb. Oleme vastavale alaliidule selle info ka edasi andnud,» ütles jalgpalliliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. Loomulikult on tegemist kõigest ühe nimega ja selle teabe põhjal ei saa suuri kokkuvõtteid teha, kuid Uibolehe sõnul näitab kogu maailma praktika, et suures ohus on ka teised spordialad.
Kihlveopettuste massiliseks muutumiseni on viinud interneti tohutu areng, mis sisuliselt kaotas maailmast piirid, ning mõne aasta tagune üleilmne majanduskriis. Piiramatute võimalustega ebakindel maailm on organiseeritud kuritegevusele ideaalne mängumaa. Olulist rolli mängib siinkohal ka selle sajandi alguses ülemaailmseks prioriteediks tõusnud võitlus terrorismiga, mis on muu kuritegevusega võitlemise varju jätnud.
Hullem kui doping?
Maailmas on miljoneid alarahastatud sportlasi, keda halvale teele ahvatleda. Selles äris liikuvad rahasummad tunduvad lihtsale spordisõbrale hoomamatud – spordiennustustega seotud legaalne kihlveoturg on maailmas hinnanguliselt 400–750 miljardi euro suurune. Interpoli andmetel oli Aasia illegaalne turg 2012. aastal aga 500 miljardi eurot ehk umbes sama suur kui kogu ülejäänud maailma turg kokku. Venemaa kaudu jõudsid Aasia mustad mängud ka Eesti jalgpalli.
Paljude spetsialistide arvates on kihlveopettused tänapäeva spordile veel suurem oht kui doping. Tegemist on kahe teineteisest selgelt erineva pettuseliigiga. Kui dopingukasutajad tegutsevad peamiselt üksinda ja püüavad pettuse abil võita, siis kihlveopetturid on grupeerunud ning eesmärk on kollektiivselt kaotada. Kui dopingut kasutanud sportlane jõuab eesmärgi ehk võiduni pigem harva, siis kihlveopetturite õnnestumisprotsent on tunduvalt suurem. Dopingu kasutamise võib ühel päeval lihtsalt ära lõpetada, kuid kihlveopetturitel tekib kontakt organiseeritud kuritegevusega, mis teeb võrgustikust väljatuleku keeruliseks.
Möödunud kevadel Eestis toimunud seminaril, millest võtsid osa kõik suuremad alaliidud ning ka politsei, tõdeti, et suurim on risk küll jalgpallis, kuid valvsad peavad olema eranditult kõik. Üks Eesti prioriteet peaks olema sportlaste harimine ning ennetustöö. Postimees uuris, mida on teised suure riskiga spordialaliidud kihlveopettustega võitlemiseks ette võtnud. Selgus, et probleemist ollakse teadlikud, kuid reaalse uurimise ja ennetuseni pole jõutud. Erandiks on jalgpalliliit, kus uurimine jätkub. Pole välistatud, et tulevikus saab petturite nimekiri täiendust.
Võimas ja õpetlik signaal
Spordiennustuste maailm on peaasjalikult jalgpalli poole kaldu – koguni 71 protsenti kõigist panustest tehakse sellele alale. Teisel kohal on 11 protsendiga kriket, kuid see Eestit ei puuduta. Kolmandal kohal on panuste hulga poolest aga tennis, mis võtab endale üheksa protsenti spordiennustuste turust. Maailmas on väga populaarne ka võrkpallile panustamine.
Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint tunnistas, et risk on suur, kuid väitis, et eestlased pole pettustega seotud olnud. «Teame, et riski poolest oleme jalgpalli järel teisel kohal,» ütles ta. «Samal ajal ei näe ma, et meie koduses tennises probleeme oleks.» Hindi sõnul on Eestis toimunud rahvusvahelistel turniiridel tekkinud küll pettusekahtlusi, kuid ka siis on asjaosalised olnud välismaalt. Kahtlustest on asjaga tegelevatele institutsioonidele teada antud.
Tenniseliit saab infot ka Betradari süsteemi vahendusel. Üleilmne süsteem analüüsib mängudele tehtavaid panuseid ning annab teada, kui asjad kahtlaseks muutuvad. Ennetustööga Eesti tennises ei tegeleta. «Vajaliku info edastab mängijatele rahvusvaheline tenniseliit,» selgitas Hint. Seega peaksid tennisistid saama nn e-õpet, mille kaudu ollakse kursis organiseeritud kuritegevuse ohtudega.
Võrkpalli peale läheb kaks protsendi kõigist maailma spordipanustest. Eestis pole seni pettustega probleeme ette tulnud, rääkis võrkpalliliidu peasekretär Tarvi Pürn. «Viimasel viiel aastal pole ühtegi juhtumit ette tulnud. See muidugi ei tähenda, et me ohtu alahindaks,» ütles ta. Üks seik Pürnile siiski meenus. «Rannavõrkpallis pakuti ühele mängijale võimalust pettuses osaleda, kuid sportlane loobus ning andis pakkumisest kohe alaliidule teada. Just rannavõrkpallis näemegi peamist ohtu. Juba mängu iseloomu arvestades on seal lihtsam petta kui saalis.»
Võrkpalliliit ise ennetustööga veel tegelenud ei ole, kuid tulevikus on mängijatele mõeldud koolitused siiski plaanis. Seni annab sportlastele infot ala Euroopa katuseorganisatsioon. Seega, nii nagu tennises käib ka võrkpallis e-õpe.
Pürn hindab aga kõrgelt jalgpalliliidu tehtud tööd – petturitele määrati karmid karistused ja nii mõnegi noore mehe karjäär sai lõpu. «Nende poolt tulnud signaal oli võimas ja õpetlik. Kõikide spordialade harrastajad peaks nüüd väga selgelt aru saama, kuidas need protsessid lõppevad. Ka võrkpallurid,» ütles ta.
Seaduse silmis puhtad
Alaliidud tunnistavad, et tegelikult pole neil selliste pettuste uurimiseks ja ärahoidmiseks ressurssi. Uibolehe sõnul on tulevikku silmas pidades äärmiselt oluline, et Eesti riigi seadused võimaldaks määrata kihlveopetturitele kriminaalkaristust. Praegu on alamehitatud alaliidud probleemiga üksinda. «Meie oleme ise mingis mõttes politseiks kehastunud, kuid teistel alaliitudel ei ole selleks vahendeid,» ütles ta.
Prokuratuur nõudis möödunud aastal kriminaalkaristust 11 jalgpallurile, kuid kohus mõistis kihlveopetturid õigeks. Sisuliselt on tegemist seaduseauguga – kohtu sõnul osalesid mehed pettuses, kuid nende tegevus ei vastanud karistusseadustiku kelmuse paragrahvis sätestatud tunnustele. Jalgpalliliit määras küll mängijatele jalgpallis tegutsemise keelu, kuid Eesti Vabariigi seaduse silmis oleks petturid justkui puhtad mehed.
Olukorra paranemist silmas pidades on Eestil palju eeskujusid – Euroopa riikidest loetakse kihlveopettust kriminaalkuriteoks Bulgaarias, Küprosel, Prantsusmaal, Itaalias, Maltal, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis.
«Mõnes üksikus riigis on reguleeritud ka kihlveoõigus. Hetkel on nii, et kihlveokontorid ei pea oma tegemistest kellelegi aru andma. Kihlveoõiguse idee oleks, et liigad, mille peale panustatakse, ka ise midagi tagasi saaks. Praegu teenivad kolmandad isikud meie loodava pealt hiigelkasumeid,» rääkis Uiboleht. Tema sõnul peaksid liigad saama osa kihlvedude pealt teenitavast kasumist ning samal ajal peaks võistluste korraldajatel olema õigus oma tulemuste peale panustamist keelata.