Noored tõrjuvad «vanakesed» pingile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigest 20-aastase diagonaalründaja Oliver Venno õlgadel lasub Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnas suurim rünnakukoormus.
Kõigest 20-aastase diagonaalründaja Oliver Venno õlgadel lasub Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnas suurim rünnakukoormus. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Korv- ja jalgpallikoondist aastaid saatnud laused «noori ei kasva peale» ja «noored ei vea välja» on võrkpalli rahvusmeeskonnas võõrad. Seal valitseb teine äärmus – üle kolmekümnene võib hakata end juba maha kandma!
 



Vana tõde, et pallimängija parim iga jääb kolmanda kümne lõppu ja neljanda algusesse, ei pea võrkpallikoondises paika. Noorte ja vihaste meeste pealetung on niivõrd võimas, et «vanakesed» leiavad end pingiotsalt või ei pääse üldse kandidaatide ringi.

Neljapäeval-reedel Pärnus Kaliningradi Dinamoga peetud sõprusmängude põhjal on Postimehe hinnangul koht põhikoosseisus seitsme mehe hulgas kindel 20-aastasel Oliver Vennol, Martti Rosenblattil (22), Ardo Kreegil (24), Keith Pupartil (25), Raimo Pajusalul (29) ning ainsa 30. eluaasta piiri ületanud mängijana Kert Toobalil (31).

Libero koha pärast võitlevad ilusaid esitusi pakkunud vennad Asko (24) ja Sten Esna (28). Kui valituks peaks osutuma Asko Esna, kujuneb meeskonna keskmiseks vanuseks täpselt 25 eluaastat. Tulevikku silmas pidades pole paha, või mis?

Kui juhtub sama, mis kevadistes EM-valikmängudes, mil koondise pesamuna, kahekümnene Meelis Kivisild tõrjus Pajusalu pingile, langeb keskmise vanuse näitaja koguni alla 24.

«Noorte asi on areneda, vanematele järele jõuda ja neist mööda minna,» ei näinud suve suurim üllataja Rosenblatt tulevikumeeste esiletõusus midagi eriskummalist. Tallinna Selveri nurgaründaja otsis võimalust välisklubisse siirduda, kuid ükski laekunud pakkumine teda ei rahuldanud.

Sidemängija Toobal, kes võib end algrivistuses kõige kindlamalt tunda – teise numbri rollis olev noorem vend Andres Toobal tema tasemeni veel ei küündi –, rõhutas, et koondises pole käsil noorenduskuur ning põhikoosseisu pääseb ausa konkurentsi teel.

«Meil on selja taha jäämas teistsugune suvi, kus oleme palju tähelepanu pööranud jõutreeningutele. Mängud Dinamoga näitasid, kes on sellest rohkem kasu lõiganud ja paremini taastunud,» arutles Toobal.

Samas keeldus kapteni kohuseid täitev Toobal üle 30-aastaseid võrkpallureid «vanadeks meesteks» nimetama ning ebakindlalt tegutsenud raudvara Jaanus Nõmmsalu, kes eile pärast välja vahetamist mõtlikult omaette istus, maha kandma.

«Noored sunnivad vanemaid kolleege rohkem pingutama. Nõmmsalu vorm kõigub keskmisest rohkem, kuid tegemist on äärmiselt vajaliku mehega, kes on suutnud end otsustavates mängudes kokku võtta,» rääkis Toobal.

«Vanemate aeg hakkab läbi saama,» oli eelmise hooaja Eesti parimaks meesvõrkpalluriks valitud Venno otsekohene. «Samas kannavad Hollandi koondises põhiraskust just kogenumad mängijad. Näis, kuidas nende füüsis pärast Maailmaliigat vastu peab.»

Nädala pärast Pärnus ülitähtsas EM-valikmängus Hollandit võõrustav Eesti saab vastase seisust hea ülevaate, sest abitreener Andrei Ojamets läheb vaatama-filmima tulpidemaa sel nädalavahetusel peetavat kaht kontrollkohtumist Belgiaga.

Igatahes peaproovid läbis Eesti Venemaa superliiga klubi Dinamo vastu eeskujulikult, võites mõlemad mängud 4:0. Eilse kohtumise pidi kerge varbavigastuse tõttu vahele jätma Kivisild. «Venelased võinuks paremas vormis olla, sest eriti teises mängus jättis meie keskendatus soovida,» märkis Toobal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles