Kurb, et ükski erakond ei suuda näha tervikpilti ega liita rahva tervisekäitumise parandamist ühte paketti, nagu näiteks meie põhjanaabrid, kes on algatanud parteideülese riikliku liikumise – Soome maailma kõige tervislikumaks riigiks –, mis hõlmab kõiki vanusegruppe alates lasteaialastest kuni vanuriteni, ja kõiki valdkondi tervisespordist tippspordini.
Kui teised põhjamaad keskenduvad niiöelda ennetustööle, siis meie ravimisele – laiendame haiglatevõrku ja lühendame ravijärjekordi ja muud säärast. Sellega, et eestimaalane terve oleks, tegeleda ei viitsita. Kuidas saada lapsed arvuti tagant õue ja trenni, et nad liiguks vähemalt kolm tundi päevas? Kui praegu suudab kaitseväkke astujatest niigi lahjasid norme täita vaid 37 protsenti, siis mida teha, et meie noormehed nii düstroofilised poleks? Mil moel vähendada ülekaaluliste üha kasvavat hulka? Kuidas muuta Eesti tippsport konkurentsivõimeliseks? Neile küsimustele platvormid vastust ei anna.
Nüüd asjas erakondade kaupa. EKRE ja Vabaerakond jäävad vaatluse alt välja, sest nende visioon rahva tervist ja sporti ei riiva. Ega väga riiva teistegi valimisprogrammid, eriti, kui võrrelda lubadustega kultuuri vallas. Iga viie kultuuripunkti kohta tuleb üks kehakultuuri punkt.
IRL jätkab senist poliitikat, mille järgi pole sport ja rahva tervis riigi asi. Neist teemadest räägitakse konkurentidest selgelt vähem. Öeldakse järgmist.
Spordi rahastamisel tuleb rohkem rõhku panna liikumisharrastuse ja tervisespordi jaoks tingimuste loomisele. (Ehk siis esmajärjekorras metsarajad ja betoon – sulgudes siin ja edaspidi loo autori kommentaarid.)
