Me tusameele talv jätkus Otepääl

Peeter Kümmel.

FOTO: Tairo Lutter

Otepääl sai selgeks, et ajad pole kahjuks endised. Jutt ei käi poodiumikohtadest. Iial varem pole Eesti suusatajad koduvõistlusel MK-punktideta jäänud, nüüd jäid. Ning taas ei oska keegi öelda, milles asi, miks maailm eest ära liigub. Kümnes koht sprinditeates nädalavahetust suurt ei päästnud, sest finaali jõuti tänu teiste ebaõnnele ning võidelda ei suudetud isegi üheksanda koha nimel.

Tellijale

Iseenesest oli Otepää MK-etapp äge. Publikut oli, individuaalsprindis hullasid norralased, kuid sprinditeates juhtus midagi kummalist: tänavu esimest korda jäi Norra võiduta, sest norralanna(d) ei roinudki pjedestali kõrgeimale astmele – selle eest hoolitsesid Rootsi sprindinaised Ida Ingemarsdotter ja Stina Nilsson. Meestest tegid Norrale tuule alla venelased.

Siinkohal peotäis Otepää-järgseid mõtteid ja arvamusi.

Viimane võimalus

Võinuks ju arvata, et Eesti rahvas on suusatajate senisest kesisest esinemisest löödud ega leia teed Otepääle. Leidis. Publikut oli küll vähem kui varasematel aastatel, kuid tribüünid sai täis ning kaasaelajaid jätkus metsagi. Oli pasunaid, oli lippe ja legendaarne saunatünngi toodi kohale. Kahe päeva peale kokku vaatas võistlusi kuni 10 000 suusafänni.

Seega ei ole eestlaste klaas veel pettumust pilgeni täis ning meie suusatajatele anti võimalus. Mida nood paraku ära ei kasutanud. Kas võimalus oli viimane, selgub paari aasta pärast, kui korraldatakse järgmine pidu. Või äkki on siis meie suusatamine juba tõusuteel?

Taandareng

Lihtne on öelda, et Eestis ei ole kahjuks suusatajaid, kes veaks rahvusvahelisel tasemel välja ja võiks võidelda kohtade eest veerandfinaalis. Aga kuhu nad siis jäid? Õigemini kuhu kadusid, sest veel neli aastat tagasi paugutati Otepää sprindis ülivõimsalt ja tehti ajalugu – mitte kunagi varem ega hiljem pole kuus Eesti suusatajat ühes sõidus MK-punktidele pääsenud.

Niisiis 2011. aasta Otepää MK. Kuuma grupi sprintereid polnud just palju kohal, ent raske rada sobis distantsisõitjatele kenasti. Meie mehed olid piisavalt kõvad ning tulevik tundus helge: 11. koht Kein Einaste, 14. Peeter Kümmel, 22. Karel Tammjärv, 24. Anti Saarepuu, 27. Siim Sellis, 29. Vahur Teppan. Veerandfinaali pääses tol 2011. aastal ka kaks naist – Triin Ojaste ja Piret Pormeister.

Toona, kui sprindirada läbiti sama kaua kui tänavu, kaotas Eesti kuuikust aeglaseim kvalifikatsiooni kiireimale 7,25. Nüüd jäi meie parim, Kümmel, võitjale alla 8,69. Ülejäänud jäid maha kalendriga.

Saarepuu ja Teppan lõpetasid vahepeal karjääri, kuid teised on ju noored mehed. Nad pidanuks nelja aastaga arenema, aga taandarenesid. Miks? Ja kus on järelkasv?

Tagasi üles