Suusatajate jätkuv ebaedu ja asjaomaste suutmatus allakäiku selgitada on pannud kõrvaltvaatajaidki lahendusi otsima. Hoogsalt levib arvamus, et peatreenerid – nii distantsimeeste kui ka sprinterite juhendajad Mati Alaver ja Christoph Schmid – tuleks vallandada. Oleks asi nii lihtne... Tegelikult sõltub kõik sportlasest, tema teeb valikuid.
Kas Alaveri vallandamine päästaks Eesti suusatamise?
Pärast õnnetut Otepää MK-etappi, kus ükski meie sprinter veerandfinaali ei pääsenud, tahtis osa ajakirjanikke teada, kes vastutab ja miks pole Schmidi veel maha võetud.
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk paiskas Vikerraadios välja arvamuse, mis on kahtlemata paljudel keelel ja meelel. «Harjutavad ja harjutavad hoolega enda ja teiste arust õigesti, aga maailm läheb järjest paremaks ja paremaks, kuid meie omad edasi ei liigu,» peegeldas Kelk esmalt olukorda ja jätkas: «Ei ole mina õige mees nõu andma, aga arvan siiski, et päris olulisi muutusi oleks Eestisuusatamisel ka tipu poole pealt vaja teha. Võib-olla mõne treeneri pikk valitsemisaeg võiks hakata tasapisi vahetust saama.»
Eelnev jutt käis mõistagi Alaveri kohta.
Loomulikult võib Schmidile ja Alaverile hundipassi anda, aga mida see muudaks? Eesti suusatamises kehtib demokraatia. Elu ei käi nagu veerandsada aastat tagasi, kui partei ja valitsus andis käsu harjutada selle või teise juhendaja käe all ning täita ettekirjutatud treeningplaane. Praegu valib suusataja ise endale treeneri.