Andekas Veerpalu poeg õpib laitmatu mainega Norra suusakoolis Samas koolis õppis Petter Norhthug!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Andreas Veerpalu

FOTO: Saundland

Augusti alguses sõitis Veerpalude perekond Kesk-Norrasse, et aidata vanimal pojal Andreasel seal sisse elada. Vähemalt aastaks asub Andreas Veerpalu õppima oma isa kunagise suure konkurendi Frode Estili käe alla sealsesse spordigümnaasiumisse.



Merakeri suusakoolil on Norras laitmatu maine. Samas õppeasutuses on tarkust omandanud ka kahekordne olümpiavõitja Petter Northug, kes on viimastel aastatel suusamaailma valitsejaks tõusnud.

Seetõttu pole mingi ime, et kooli pääsevad vaid parimad. «Selles koolis on sõel väga tihe, aga Andreas pääses kohe esimesest voorust otse edasi,» rääkis noore Veerpalu treener Tanel Ojaste.

Poisi vanemad – Angela ja Andrus Veerpalu – polnud nõus teemat kommenteerima. Üheskoos otsustat nii juba siis, kui Andreas Veerpalu kooli vastu võeti.

«Ta on ju lõppude lõpuks laps! Laske tal laps olla! Ma ei saa ka seda öelda, kui kauaks ta sinna kooli jääb,» vastas Angela Veerpalu resoluutselt. Teemat ei soostunud kommenteerima Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver, kelle sõnul on tegemist isikliku teemaga.

Võttis eratunde

Tugeva noortetreenerina tuntud Ojaste seevastu oli nõus saladuseloori pisut kergitama. Tema sõnul tekkis Andreas Veerpalul soov Norrasse õppima ja treenima minna juba kaks aastat tagasi. Toona käis ta seal koos isaga laagris ning harjutas koos sealsete noortega.

Nii koht kui ka tingimused hakkasid talle kohe meeldima. Esialgu oli plaan minna juba eelmisel aastal katsetele, kuid koos perega otsustati siiski, et targem on Otepääl põhikool ära lõpetada. Ja see andis ka võimaluse õppida norra keelt.

Kogu eelmise aasta vältel võttis 16-aastane Andreas Veerpalu norra keele eratunde. Seetõttu ei tohiks ka keelebarjäär talle võõrsil muret valmistada.

Seda enam, et kogu õppetöö käib norra keeles. «Andreas on juba selline poiss, et ega ta millegi ees risti ette löö! Usun, et ta saab võõras keskkonnas väga hästi hakkama,» hindas Ojaste, kes kiitis poisi soovi Norrasse treenima minna heaks. «Aga miks mitte? See on seal ikka natuke teine tase kui meil Eestis. Võimalused on paremad.»

Üheks Andreas Veerpalu juhendajaks saab tema isa Andruse kunagine tugev konkurent Frode Estil, kes töötab samas koolis ka geograafiaõpetajana. Teiste treenerite nimed nii tuntud pole. Küll aga räägib enda eest kooli vilistlaste nimekiri – lisaks Northugile on sama kooli lõpetanud ka tuntud suusatajad Tor-Arne Hetland (Langrenn), Eldar Rönning ja Marte Kristoffersen.

Õppetöö kestab Merakeri suusakoolis neli aastat ning pole võimatu, et Veerpalude vanim poeg selle aja seal ka viibib. Esialgu võetakse siiski aasta korraga. Kui midagi ei sobi, on alati võimalus tagasi pöörduda.

«Eks aeg näitab, kuidas ta seal kohaneb. Ise usun, et ta on selline vend, et saab kõigega ilusti hakkama. Ta hakkab nagunii ka Eestis võistlustel käima,» rääkis Ojaste, kes kirjeldas noort Veerpalu kui üliandekat noort sportlast.

«Isegi Andrus on öelnud, et kui tal noorena nii head füsioloogilised eeldused oleksid olnud, siis… Andreas on kompromissitu võitleja, ta annab endast treeningul alati sada protsenti. Ja mis seal salata – ka annet on talle palju antud!» leidis Ojaste vaid kiidusõnu.

Mael kogemused olemas

Eesti omaealiste paremikku kuuluv Andreas Veerpalu on varasemalt meediale avaldanud, et loodab tulevikus isa saavutusi korrata. Aastatel 1990–1991 Kesk-Norras Steinkjeri suusakoolis õppinud Jaak Mae ei salanud, et aastad maailma parimas suusariigis kuluvad selle nimel marjaks ära.

«Olin seal vaid pool aastat, kuid õppisin selle aja jooksul väga palju. Eelkõige just seda, et iseseisvalt tuleb väga palju treeningprotsessi üle otsustada ja seda analüüsida. Treeningud olid pisut teistmoodi üles ehitatud,» rääkis Mae, kes läbis selle aja jooksul ka treenerite teise kategooria eksami.

Norra suusakoolis õppimise boonusena tõi olümpiapronks välja ka selle, et lumi tuleb maha pisut varem kui Eestis. Lisaks on võimalus kaeda maailma parima suusariigi treeningumetoodikat.

«Sportliku poole pealt minu arvates siiski väga suurt erinevust pole. Suvised treeningtingimused on meil Otepääl isegi paremad.  Tõsi, lumeperiood on Norras pisut pikem,» arutles Mae, kelle sõnul oli elukogemusena aasta võõrsil hindamatu väärtusega.

Seda enam, et hakkama tuli saada võõras keeles ja täitsa omapäi. «Iga päev õppisin 15–20 sõna pähe. Kulus kaks-kolm kuud, enne kui hakkasin keelest hästi aru saama. Praegu räägin norra keelt suhtlustasemel,» avaldas Mae.

Tagasi üles