/nginx/o/2010/09/01/425818t1hd2ac.jpg)
Kuigi suusahüppajaid ja kahevõistlejaid tuleb Eestis tikutulega taga otsida, peetakse Nõmme suusahüppetorni nüüdisajastamise ja kõrgemaks ehitamise plaani.
Nõmmele kavandatakse väljapaistvat hüppetornide kompleksi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurejoonelise idee eestvedaja, sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja ja Eesti Suusaliidu juhatuse esimehe Jaanus Pullese sõnul on praegune K50 mägi ajahambale jalgu jäänud ega vasta sportlaste ootustele. «Seal pole viimased 40 aastat peale rajakatte vahetuse suuremaid rekonstrueerimistöid tehtud,» lisas Pulles.
Valminud kavandi kohaselt pole tegemist pelgalt olemasolevale rajatisele K70 ja K30 hüppetornide lisamisega, vaid sellest saab aktiivse puhkuse veetmise koht.
«Selliste paikade järele on Eestis suur vajadus. Nii atraktiivses kohas poleks kindlasti külastajatest puudus. Juuresolevad nõlvad võimaldavad pakkuda algõpet kõikidel suusaaladel,» selgitas Pulles.
Endine tippsuusataja Pulles möönab, et pehmelt öeldes nigel järelkasv – praegust hüppemäge kasutab tema teada regulaarselt umbes kolmkümmend noort – paneb tedagi muretsema, kuid ei kahanda indu olukorda paremaks muuta.
«Ei tohi unustada, et olmetingimused on olematud. Hüppetorni uuendamise ning sinna juurde kuuluvate ruumide ja tõstukite rajamisega loome noortele ideaalse kasvukeskkonna,» ütles Pulles. «Nõlvadele näeb meie visioon ette aktiivse puhkuse keskuse kõikidele lumealadele, nagu näiteks lumelaua- ja lumerõngasõidule ja mäesuusatamisele. Loomulikult tuleb garanteerida lume olemasolu terve talve vältel.»
Pole vaja olla finantsgeenius mõistmaks, et ainult spordile panustades poleks väljapaistva, terviseradade kaudu Nõmme spordikeskusega ühenduses oleva kompleksi pankrotistumist vaja kaua oodata. Spordikaugete inimeste rahakoti kergendamiseks on hüppetorni tippu kavandatud vaateplatvorm, kohvik ja koosolekuruum.
«Otepää suusahüppetornis käib vaadet nautimas palju huvilisi. Selge on aga see, et sellise rajatiseta poleks suusahüpped ja kahevõistlus Eestis teovõimelised,» rääkis Pulles.
Paberile pandud kavandi maksumust ei osanud Pulles öelda, kuid lisas, et ilma linna ja riigi toetuseta jääbki see tolmu koguma. «Lisaks kompaktsusele pole vähetähtis hüppetorni arhitektuuriline atraktiivsus,» lisas Pulles.