Vutimängude kihlveopettuse osaliste õigeksmõistmine jõustus lõplikult

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Vutimängude kihlveopettusega seotud meeste õigeksmõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud riigiprokuratuuri kassatsioonkaebust menetlusse.

Mahukas süüasjas tuli esimene kohtulahend mullu augustis, kui Harju maakohus leidis, et kokkuleppemängude korraldamine on tõendatud, kuid kriminaalkorras kedagi siiski süüdi mõista ei saa.

Prokuratuuri esitatud tõenditega leidis kahtlusteta tuvastamist, et Eestis tegeleti 2011. aasta juunist kuni 2012. aasta novembrini jalgpallis kokkuleppemängude organiseerimisega, märkis maakohus. Samas asus kohus seisukohale, et süüdistatavatele etteheidetav tegevus ehk panustamine kihlveokontorites olukorras, kus mängu osas oli eelnevalt sõlmitud kokkulepe, ei vasta karistusseadustiku kelmuse paragrahvis sätestatud tunnustele.

«Kihlveokontorite otsused väljamaksete tegemiseks ei olnud sõltuvuses süüdistatavate poolt kannatanus ettekujutuse loomisest. Panuste tegemine olukorras, kus eelnevalt on mõjutatud mängu tulemust, on Eesti seaduse kohaselt käsitletav väärteona,» märkis kohus süüaluseid kriminaalkuriteo süüdistustes õigeks mõistes.

Mullu oktoobris jättis maakohtu lahendi jõusse ka Tallinna ringkonnakohus. Seejärel esitaski riigiprokuratuur kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga esmaspäeval seda menetlusse.

Mullu mai alguses toimunud kohtuvaidluste käigus leidsid ka kohtualuste kaitsjad, et nende kliendid tuleb õigeks mõista. Seevastu riigiprokurör Piret Paukštuys taotles süüdimõistvat lahendit ja valdavalt tingimisi karistusi.

Anton Seredale ja Maksim Gruznovile nõudis prokurör kolme aasta ja kuue kuu pikkust tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga, Sergey Leontovichile aga kolme ja poole aasta pikkust reaalset vangistust.

Aleksandr Tarassenkovile ja Stanislav Tokarevile nõudis prokurör kolmeaastast tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga, Vitali Gussevile ja Aleksandr Kulikule aga kolme aasta ja kahe kuu pikkust tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga.

Erik Grigorjevile nõudis prokurör kolme aasta ja kahe kuu pikkust vangistust, kuid kuna mehel oli ka varasema süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleks tal kokku trellide taga veeta neli aastat, üheksa kuud ja neli päeva.

Kolm süüasja osalist on juba varasemalt kokkuleppemenetluses karistuse saanud. Kohus tunnistas Valeri Mihhailovi mullu aprilli keskel süüdi kelmusele kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning määras talle kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga.

Aprilli alguses mõistis kohus 39-aastase Sergei Ussoltsevi kokkuleppemenetluses süüdi kelmuses ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning määras talle kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga.

Juba mullu veebruaris oli kohus mõistnud kokkuleppemenetluses süüdi samas kuritegelikus skeemis osalenud Deniss Jõgiste, keda kohus karistas kokkuleppemenetluses kolmeaastase tingimisi vangistusega sama pika katseajaga.

Suuremahulise kihlveopettuse süüasja raames kohtu alla saadetud 11 mehest kaheksa olid uurimisandmetel vutimängijatena tegevad jalgpalliväljakul.

Eesti Jalgpalli Liit tuvastas juba tunamullu märtsis tehtud distsiplinaarotsusega, et kihlveopettustes võisid osaleda Maksim Gruznov, Vitali Gussev, Erik Grigorjev, Aleksandr Kulik, Aleksandr Tarassenkov, Sergei Leontovitš, Deniss Jõgiste ja Anton Sereda. Samadel meestel tuli nüüd ka kohtu ette astuda, lisaks neile ootas kohtutee veel kolme, kes ise otseselt vutiväljakul mängude käiku ei määranud.

Gruznov, Gussev, Grigorjev, Kulik ja Leontovits mängisid 2012. aastal Narva Transis, Jõgiste mängis 2012. aastal JK Tallinna Kalevis ja Tarassenkov Kiviõli Tamme Autos. Mitmed neist on varasemalt kuulnud ka JK Sillamäe Kalevi rivistusse.

Riigiprokuratuur süüdistas kokku 11 meest jalgpallivõistluste kokkuleppemängude organiseerimises ja kihlveopettustes, millega teeniti kokku kuritegelikku tulu üle 108 000 euro.

Süüdistuse kohaselt kuulusid mehed kuritegelikku ühendusse, mis tegutses vähemalt 2011. aasta juunist kuni 2012. aasta novembrini. Sel perioodil tuvastati kokkuleppemängud kaheteistkümnel Eesti jalgpalli meistriliiga mängul, kolmel UEFA Euroopa Liiga mängul, ühel Eesti jalgpalli karikamängul ning ühel Leedus toimunud mängul.

Süüdistuse järgi toimus kelmuse skeem selliselt, et Eesti, Leedu ja Ukraina jalgpalliklubide meeskondadest otsiti isikud, kes oleksid raha eest valmis korraldama mängu viisil, kus toimuksid ettemääratud sündmused või saabuksid soovitud tulemused.

Kihlveokontorites panuseid tegevad isikud andsid ülesande kindlate tulemustega jalgpallimängude läbiviimiseks ja vastav ülesanne vahendati jalgpalliklubides mängivatele jalgpalluritele. Kui jalgpalluritega oli mängutulemuse osas kokkulepe saavutatud, anti tagasiside kihlveokontorites panuseid tegevatele isikutele, kes võtsid vastu lõpliku otsuse kokkulepitud mängutulemusega jalgpallimängu läbiviimiseks. Samuti võeti läbi kolmandate isikute vastu rahasummasid kokkuleppemängude eest ning korraldati tasu maksmine kokkuleppemängude korraldamises ja kokkulepitud tulemuste tagamises osalenud isikute vahel. 

Kuna kuritegelikku ühendusse kuulunud isikud olid kihlveokontorites panustades teadlikud, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning tegemist ei ole tavapärase ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummadega, pandi toime kihlveokontorite petmine.

Tagasi üles