/nginx/o/2009/05/29/185882t1h285c.jpg)
2005. aastal MM-etapi vabatreeningul lülisammast vigastanud krossisõitja Avo Leok tõdes Ringvaatele antud intervjuus, et pärast õnnetust tema seisundis suurt midagi muutunud pole.
Avo Leok: vaevalt, et mina veel kõndida saan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kui palju Leok veel õnnetuse peale mõtleb, vastas ta: «Meeles küll, aga ei mõtle. Alguses mõtlesin rohkem. Tean siiamaani seda viga, mis tegin. Tagantjärele ikka tark, et poleks pidanud nii või naa tegema. Mul polnud kehal kriimu ka peal, et kukkusin. Alguses ei jõudnud kohale, et see nii suur viga oli. Mõtlesin, et võttis lihtsalt tuimaks.»
Mis seisus ravi on? «Pole mingit ravi, kuhugi minna pole. Kõik on läbi käidud, kus võimalik oli käia. Kuskilt abi ei saanud. Praegu teengi enda jaoks. Kui päeval trenni teen, siis tunnen end normaalsena, muidu ei saa öösel magada. Mitte grammigi pole muutunud pärast õnnetust. Ega mul mingit lootust pole eriti. Olen juba harjunud,» rääkis Leok. «Väike lootus on ainult see, kui midagi avastatakse. Aga paistab, et ega siin midagi lähiajal ei tule. Vaevalt, et mina veel kõndida saan.»