/nginx/o/2013/12/30/2721904t1haccc.jpg)
Norra murdmaasuusatajad eesotsas Marit Björgeniga on maruvihased Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) arsti Rasmus Damsgaardi peale, kes väitis hiljuti, et 2013. aasta Val di Fiemme maailmameistrivõistlustel võideti hulk medaleid dopingu abiga.
Vihased Norra suusatipud: meil on üks maailma puhtamaid suusariike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Damsgaardi väited, mis avaldati Aftonbladetis, häirivad paljusid tippsuusatajaid, sest arst ei nimetanud oma jutus ainsatki konkreetset tõendit. «Ta ründab lihtsalt kõiki neid, kes Val di Fiemmes poodiumile jõudsid. Norralannad valitsesid sõite, nii et järelikult oleme süüdi meie, samuti (rootslannad – toim) Ida Ingemarsdottir ja Charlotte Kalla,» pahandas Björgen, kes tegi kaks aastat tagasi MMil puhta töö, võites neli kuldmedalit ja ühe hõbeda.
«Olen vihane ja mul on kõrini. Tema jutt on ju puhas spekulatsioon, tal pole ühtegi tõendit ette näidata. Kui oleks, oleks asi teisiti. Praegu olen lihtsalt pahane,» lisas norralanna, kelle meelest avaldab Damsgaard FISile negatiivset mõju. «See varjutab ju kõiki FISi tegemisi. Nad peaksid võitlema puhta spordi nimel, aga nüüd loobib üks nende juhtidest dopingukahtlustusi, millel puuduvad igasugused alused,» sõnas Björgen.
«Kõigist tehakse automaatselt kahtlustatavad ja see on ebaaus,» sekundeeris Björgenile teine norralanna Maiken Caspersen Falla. «Vaadaku kas või seda, kui palju dopinguproove ma olen pidanud viimastel aastatel andma! Norrast on saanud üks maailma puhtamaid suusariike, aga ikka süüdistatakse meid sajas surmapatus.»
Damsgaard avaldas oma süüdistusi esitades arvamust, et patustajate nimed tulevad avalikkuse ette alles tulevikus tänu sellele, et MMil võetud uriiniproove säilitatakse aastaid ning testimeetodid arenevad aina edasi. Seda, et praeguste testidega on dopingu avastamine endiselt keerukas, tõestab kas või Sotši olümpiamängudel patustanud Johannes Dürri juhtum. Veredopingut EPOt tarvitanud mees kinnitas, et andis «dopingukuuri» ajal koguni 14 proovi, enne kui lõpuks vahele jäi.