Üsna pea jõuab kätte kõigi ratturite pidupäev – 13. Tartu Rattamaraton. Kui varasemalt oli täispika distantsi pikkus 63 km, siis viimased viis aastat on raja pikkuseks olnud ligemale 90 km.
Rattamaratoniks vormi!
See on korralik katsumus, mis eeldab vastavat treeningalast ettevalmistust. Kõik, kelle jaoks 89 km tundub liiga kurnav, võivad läbida poolmaratoni, mille pikkuseks 40 km. Küsimustele, kuidas võistluspäevaks end edukalt vormi viia, vastab paar aastat tagasi profikarjääri lõpetanud Janek Tombak.
Kas praegu (14 päeva enne võistlust) veel jõuab teha piisava ettevalmistuse Tartu Rattamaratoniks?
Enne tuleb selgeks teha, kas sõita pikka või lühikest distantsi. Isegi, kui sõita pikka distantsi, mõttega lõpetada, siis jõuab veel ennast piisvalt treenida ja ette valmistada. Kindlasti peab olema vaim valmis selliseks suureks katsumuseks. Lühema distantsi puhul on treenimine tunduvalt kergem ja ei nõua nii suure mahulist ettevalmistust, kuna distants on ka suhteliselt lauge.
Millele peaks enim rõhku panema ettevalmistusel?
Tuleks alustada nii öelda mahutreenigutega. Pulss peaks jääma 110-160 löögi vahele minutis. Kaskmine pulss ei tohiks olla kõrgem, kui 130 l/m. Treeningud ise peaks jääma 2-4 tunni vahele ja mitte rohkem, kui 3 x nädalas (just 4 h treeninguid) Viimane pikem treening peaks jääma 3-5 päeva ennem võistlust, et jõuda veel ilusti võistluspäevaks taastuda! Patareid (jalgratturite keeles) tuleb täis laadida makarone või riisi süües.
Kindlasti tuleb sellega alustada juba mitu päeva varem, et vajalikul hulgal energiat kehas olemas oleks. Loomulikult ei tohi sõidu ajal unustada söömist-joomist. Vajadusel täitke söögipunktides pudeleid ning sööge midagi. Isegi, kui puudub terav vajadus joogi järgi, siis järgmise laskumise ajal, või juurikate peal kaotatud pudel on suur häving, kui järgi jääb veel pooltühi pudel ja järgmise söögipunktini on pikk maa sõita.
Lühema distantsile minejad peaksid jälgima samu näpunäiteid mis pika distantsi omad. Ainult treeningute pikkused on lühemad 1.30-3.00 h.
15 päevase ettevalmistusega ei soovita teha kiirustreeninguid, ehk lõike, kui puudub eelnev treenitus jalgrattaga.
Tähtis koht, millest rattavõistlusel ei saa üle ega ümber, on ohutus. Raja laius on piiratud ning selleks, et teha nii enda kui ka teiste ratturite sõit nauditavaks, tuleks suhtuda kaasvõistlejatesse lugupidamisega.
Kuidas vältida vältida kukkumist suures grupis sõitmisel? (mida teha, et sõit kulgeks ohutult?)
Kindlasti on väga palju sõitjaid kes ei taha teistega arvestada ja nad on ülimalt ohtlikud kaasvõistlejatele. Alati on lihtsam rabelejad mööda lasta, kui koos nendega hiljem kuskil kraavis, või põõsas maid jagada.
Kui sõitjal on väike kogemus, siis kindlasti ei maksa minna hulljulgete laskujatega kaasa. Kui laskumisel peaks eessõitja tegema mistahes väiksema pidurduse ja tagumine ratas blokeerub, siis jalgratta valitsemine osutub parajaks kunstiks nii eessõitjale, kui sellel kes sõidab tema selja taga. Kindlasti tuleb hoida mõnusat pikivahet, et jõuda hoog turvaliselt maha pidurdada ja jala maha panna ennem eesolevat kuhja!
Sama kehtib ka kurvide kohta, ohutus eelkõige! Enne kurve peaks hoo mõnusalt maha pidurdama, et ei paneks külge maha lahtiste kivide või mulla pärast. Samas ei ohusta te ka tagant tulijaid, kes ei oska oodata pikali olevat ratturit kurvis või laskumisel. Parem on kurvides natukene ajas hävida ja jõuda kriimustusteta õnnelikult lõpuni!
Ettevalmistust tuleks muidugi alustada aegsasti ning jälgida oma enesetunnet, vältimaks ületreenimist. Treeningkoormused olgu pigem mõõdukad kui kurnavad. Vähemtähtsad pole ka tegurid, mis mõjutavad ohutust rahvaspordi võistlusel. Seega mõistvat suhtumist edukaid treeningnädalaid ning mõistvat suhtumist kaasvõistlejatesse.
(e-treening.ee)