Suve alguses palkas Eesti laskesuusakoondis peatreeneriks tunnustatud lätlase Maris Cakarsi. Paraku treenivad ühed koondise esinumbrid – Eveli Saue, Kadri Lehtla ja Priit Viks – hoopis soomlase Asko Nuutineni plaanide järgi.
Laskesuusatipud hoiavad uuest peatreenerist eemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks palgata peatreener, keda koondise esinumbrid ei aktsepteeri? Kas laskesuusakoondises käärib? Skandaal? Vastuolud? Konfliktid? Intriigiotsijad võivad siinkohal järgmise lehekülje keerata. Ei midagi niisugust.
Lõpetanud äsja Ramsau imearmsas hotellis õhtusöögi, tõdesid nii Viks kui ka Saue, et kõik on kõige paremas korras. Vähemalt nende poolt vaadatuna.
Saue teeb plaanid
Mis vast kõige tähtsam – kumbki neist pole iialgi tundnud end nii motiveerituna. Nad pole kunagi varem saanud treenida nii heas õhustikus. Eelkõige võlgnevad nad selle eest tänu soomlasest lasketreenerile Asko Nuutinenile. Just selle mehe pärast pole Saue, Viks ja Lehtla ülejäänud koondislastega liitunud. Ja lähiajal ilmselt ei liitu ka.
«Kõik on kardinaalselt muutunud. Minu jaoks on see esimene aasta, kui ma ei harjuta suures pundis. Kümme aastat oleme kõik koos ninapidi treeninud ja tulemustest on ju näha, kus me oleme. Kõik ühte auku komistanud. Ega meil selle muudatusega midagi kaotada pole. Ainult võita,» sõnas Viks veendunult.
Õnneks ei toonud Lehtla, Saue ja Viksi otsus eriti suurt tüli majja. «Me ei taha laskesuusaliiduga tülli minna! Alguses nad natuke küll nurisesid, kuid usun, et pikemas perspektiivis saavad aru, et nii on kõikidele parem. Tahame näidata, et saame oma peaga mõteldes samuti hakkama,» jätkas Viks.
Tegelikult otsustati üheskoos juba aprillikuus, et jätkatakse soomlase juhendamisel. Salamisi loodeti, et ka Eesti laskesuusaliit nende plaanidega kaasa tuleb. Aga oh üllatust – laskesuusaliit otsustas Nuutineniga lepingu sootuks lõpetada. Eelarve lihtsalt ei lubavat ülal pidada kaht treenerit. Eriti veel pärast olümpiahooaega, mil kõik kraanid on niigi kõvasti kinni keeratud. «Asko ise ütles, et ta jäi treenerite pingereas hõbedale ja seetõttu ei saa ka mingit tasu,» selgitas Saue kerge muige saatel.
Küsimusele, kas Cakarsi palkamine oli nende hinnangul üldse õigustatud, vastasid elukaaslased kui ühest suust: «Verevahetus teeb ainult head. Eks talvel ole näha. Siis oleme tegelikult ju kõik ühes paadis ja võitleme ühe asja eest. Ent mis seal salata – meie esimene valik Maris polnud.»
Samas ei pea ei Saue ega ka Viks laskesuusaliidu vastu mingisugust viha. Nad ütlesid: «Maris tundub mõistlik mees olevat.»
Ent Nuutinen tundub veelgi mõistlikum. Hoolimata sellest, et soomlasele peavad nad ise palgaraha leidma. Hoolimata sellest, et koondise juures oleks märksa lihtsam treenida. Treeningu ettevalmistuses tehtaks märksa rohkem ette-taha ära. Ja hoolimata sellest, et Viksil puuduvad tugevad treeningupartnerid. Võrdlusmomenti pole.
Ometi on mõlemad siiski veendunud, et nad on teinud õige otsuse. «Kui aus olla, siis mina alguses natuke võõrastasin Askot. Miks? Ma ei teagi – ju ma siis olengi selline. Aga nüüd olen veendunud: meil pole veel kunagi nii head treenerit olnud!»
Saue noogutas ja lisas: «Ta on pühendunud, rahulik, oskab motiveerida. Kui vaja, siis on ta psühholoog, aga kui vaja, siis oskab ka karm olla. Meil klapib ääretult hästi.»
Nüüd ongi nii, et lasketreeninguid juhendab Nuutinen, murdmaa poole eest vastutavad Viks ja Saue aga ise. Aastatega on ju piisavalt kogemusi omandatud. Ja kes tunneks sportlast paremini kui sportlane ise?
«Mina treenin tegelikult Eveli plaanide järgi. Ja need on maailma parimad plaanid! Vähemalt ma ise usun seda!» Saue lisas: «Eks kõrvalt antakse ka nõu, päris omapäi ka ikka ei treeni. Oma põhitõed olen saanud Tõnu Pääsukeselt ja…»
«Vahepeal Rein Pedaja käratab kõrvalt. Mõned head nõuandjad on meil veel. Aga las nende nimed jääda praegu saladuseks. Kui talvel kõvad tulemused tulevad, siis teeme need avalikuks,» lõpetas Viks elukaaslase lause.
Treeningud intensiivsemad
Kui aga tulemusi ei tule… siis ei ole Viks ja Saue enda sõnul samuti midagi kaotanud. Nad olid juba mulluse hooaja järel kindlad, et samamoodi pole mõtet jätkata. Seda enam, et endi hinnanguil palju aastaid tippspordis neil enam jäänud pole. «Pidime seda varianti proovima. Me pole enam nii noored sportlased, et ei võiks seda teha. Kui me end ei realiseeri, siis las need parastavad, kes tahavad,» nentis Viks.
Kõigi kolme treeningud on muutunud intensiivsemaks, laskmisele pööratakse rohkem tähelepanu ja sportlase vaimsele poolele niisamuti. Kuid nagu varemgi, suuri lubadusi kumbki välja ei käi. Eesmärke välja öeldes jäävad mõlemad tagasihoidlikuks. «Eesmärk on kiiresti suusatada ja täpselt lasta. Muud saladust meil pole,» muigas Saue kavalalt.
Juba paari kuu pärast on näha, kas Nuutineni plaanid on vilja kandnud või mitte. Ja kas Saue ja Viks lasevad täpselt ja suusatavad kiiresti.
Saue ja Viks: «Saame hakkama, sest peame saama.»
Eveli Saue on Eesti parim naislaskesuusataja, ta on juunioride MMil pronksi võitnud, MK-sarjas paar korda kuue hulka tulnud ja MMil 15ndana lõpetanud. Priit Viks oli meeslaskesuusatajatest Vancouveri olümpial konkurentsitult parim, ta sai 20. koha.
Ometi ei saa kumbki neist alaliidult personaalselt toetust, kui laagritoetused välja arvata. Ent needki pole ülearu suured – selle raha eest saaks võrdlemisi spartalikes tingimustes 20 päeva Otepääl laagris olla. Eelkõige tänu Elva suusaklubi pakutud elamisvõimalusele. Vastasel korral käiks seegi üle jõu.
Saue saab sissetulekule lisa ka kaitseväelt. Kõik ülejäänu tuleb sponsoritelt. Ja sponsoreid väga palju just pole. Viimati üllatas neid positiivselt Hiiumaa firma Dagöplast, kes auklikku eelarvet lappida aitab. «Elame väga kokkuhoidlikult. Võtame praegust hooaega investeeringuna, kevadel loodame dividende saada,» muigas Viks ja lisas: «Me saame hakkama, sest peame hakkama saama.»
Mõlemad tõdesid, et tänavuse hooaja eel kompromisse ei tehta. Nii palju kui võimalik panustatakse hooajaeelsesse ettevalmistusse. Vahendeid valimata.
Tõsi, nii hullumeelne pole neist kumbki, et pangalaenu võtma tormaks. «See oleks valuläve ületamine. Siis tuleks tippspordiga juba lõpparve teha. Nii rumalad me pole,» nentis Saue.
Üks suurimaid muresid puudutab ka kaheksa aastat vana sõiduvahendit Toyota Corollat, mis vaevalt võistlusvarustuse ära mahutab.
«Amserv Tähe on meil küll hea partner, aga koostöö pole veel nii hea olnud, et see autoni oleks viinud,» mõtiskles Viks. Saue lisas: «Ega ei tahakski midagi ülearu uhket. Lihtsalt midagi sellist, kus saaks suusad peale panna ja ise ka natuke jalgu sirutada.» (PM)
24 tundi autoroolis
Kui kogu Eesti murdmaasuusakoondis sõitis Ramsau laagrisse lennukiga, siis laskesuusatajatest sai seda luksust nautida vaid Eveli Saue. Priit Viks ja Kadri Lehtla sõitsid Elvast autoga Austriasse. Ühel päeval kell kaks alustasid ja järgmisel päeval kell kaks jõudsid kohale.
«Poola on suur maa! Väga suur maa! Aga kuidagi tuli varustus siia saada,» olid Viksi esimesed laused reisi kommenteerides.
«Kordamööda sõitsime. Ma ei kujuta ette, kuidas ainult üks inimene kogu tee vastu oleks pidanud,» lisas Lehtla, kes kohale jõudnuna kohe pikali viskas. Und jätkus sama päeva õhtusöögini välja. Järgmise päeva hommikul olid mõlemad aga juba treeningul. «Siin ei saa tegelikult päevagi raisata. Tuleb kõiki võimalusi maksimaalselt ära kasutada,» lisas Lehtla. (PM)