Ränga õnnetuse läbi elanud quadracer palub abi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Jürgenson koos poegadega.
Meelis Jürgenson koos poegadega. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

28. augustil juhtus traagiline õnnetus quadracer’ite Eesti meistrivõistluste etapil Tihemetsas.

Pärast pikka hüpet õnnetult kukkunud Meelis Jürgenson vigastas raskelt selgroogu ja viidi kriitilises seisundis Pärnu haiglasse. Esialgne diagnoos näitas III kaelalüli kida murdu ning seljaaju kahjustust.

Jürgenson alustas quadracer’iga sõitmist 1998. aastal. Viimased kuus aastat sõitis Jürgenson motoklubi Quad ridades, mille üheks algatajaks ta 2004. aastal ise oli. Parimad tulemused: 2. koht EMV 1999. ja 2003. aastal ning Läti meistritiitel 2007. aastal. Parimaks hooajaks oli 2009, mil Jürgenson võitis Eesti meistritiitli.

Motosport on karm ala. Tippu jõudmiseks on vaja palju tööd teha, palju treenida, olla ülimalt tugev ja vastupidav eelkõige füüsiliselt, kuid mitte vähem oluline ei ole vaimne tugevus – võime sundida ennast jällegi sadulasse pärast ebaõnnestunud hooaega, kannatada valu, mida põhjustavad kukkumised ja vigastused. Hooajal võidab meistritiitli ju vaid üks sõitja – parim sõitja!

Jürgenson on olnud parim ehk saavutanud selle, millepärast tippsõitjad alaga üldse tegelevad – loevad ju vaid võidud.

Motosport on kallis ala. Jürgenson on edukas ettevõtja, kes on tegutsenud transpordiäris enam kui 14 aastat. Meelis on äris suutnud püsima jääda, kuid siiski ei oleks tiitlivõistluste võitmine olnud mõeldav ilma toetajate abita. Tänu Teile on jõutud tippu!

Motosport on emotsionaalne ala. Toetust saades saab sõitja kaasa positiivse emotsionaalse laengu – temasse usutakse, tema saavutusi hinnatakse. Kuid temalt loodetakse positiivset emotsiooni ka tagasi saada ning selle soovi täitmiseks on vaid üks võimalus – olla parim ja võita!

See pole mitte surve sõitjale, vaid paratamatult ja iseenesest tekkiv moraalne kohustus – keegi ei toeta ju kaotajaid, keegi ei taha näha sportlast loksumas vaikselt finišisse, säästes masinat, kütust ja iseennast. See on ring, millesse astudes lihtsalt tuleb väljuda võitjana.

Jürgenson on võitja ja seda võitjat vormides on Teie panus, kallid toetajad ja sõbrad olnud väga suur! Valu ja väiksemaid vigastusi trotsides on Jürgenson alati tagasi rajal olnud ja sõitnud positsioonidel, kuhu ta on kuulunud – võideldes kohtade eest pjedestaalil.

Kuid kahjuks läks seekord teisiti… lihtsalt saatus on hetkel tahtnud teisiti… ei piisa tahtejõust, selleks et püsti tõusta, painutada õigeks quad’i juhtraud, lüüa masin käima ja hambad ristis end paari ringiga tagasi juhtgruppi suruda… Praegu on Jürgenson sellest ringis väljas.

Raske vigastus on võtnud võimalused ennast liigutada, kuid see ei murra tahtejõudu! Jürgenson ei ole kaotaja, ta võitleb – aga võitlus ei käi praegu mitte koha eest pjedestaalil, Jürgenson võitleb selleks, et taastuda üliraskest seisundist, tunneb rõõmu sellest, kui avastab halvatud kehas mõnegi lihase, mida on võimalik pelgalt tunnetada, rääkimata liigutamisest.

Jürgenson on alustanud raskeimat võitlust oma elus – ja sellepärast on meil vaja just Teid, kallid sõbrad, tuttavad, toetajad… Teie toetust on vaja elementaarse eriarsti- ja taastusravi (füsioteraapia) võimaldamiseks. Teie toetust on vaja, et mitte lasta võitlusvaimu murduda just selle pika tee alguses.

Jürgenson pole sportlasena kunagi murdunud, ärme laseme tal murduda nüüd, mil ta peab alustama rasket võitlust saamaks tagasi võimalust elada normaalset ja täisväärtuslikku elu!

Palume Teil võimalusel kanda omapoolne toetussumma ravikulude jaoks arveldusarvele: Meelis Jürgenson, arveldusarve nr 10802002265002 SEB PANK, selgitus «taastusravi».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles